Mida me sööme? GMO-toidud, uued geenitehnoloogiad ja pakendimärgistus

Euroopa Parlament lihtsustas reegleid osale uute geenitehnoloogiatega (NGT) saadud taimedele. Kuidas need erinevad GMO-st ja mida tarbija pakendilt näeb, selgitavad Eesti ametnikud ja teadlased.

Geneetiliselt muundatud organismid (GMO) tekitavad sageli ettekujutluse ulmefilmist. Küsimus on siiski päris: kas GMO-st saadud toit võib tervisele kahjulik olla? Euroopa Parlament kiitis juunis heaks uue määruse, mis teatud uutele geenitehnoloogiatega (NGT) saadud taimedele lihtsustab loa saamise korda.

Geenitehnoloogia lühilugu

Geenitehnoloogia hakkas arenema 1970. aastatel, esimesed GMO-tooted jõudsid poodidesse 1990. aastatel. Algselt loodi muundatud kultuure peamiselt põllumajanduse vajadusteks. Tavapärane sordiaretus võtab aastaid ja ei anna alati soovitud tulemust, geenitehnoloogia aga võimaldab töötada üksikute geenidega. Näiteks said mõned taimed taluda herbitsiide, teised kaitset putukate vastu.

Teadlased lootsid ka, et uued kultuurid aitavad toita kasvavat rahvastikku. ÜRO hinnangul puudus 2024. aastal toitu 673 miljonit inimest ehk 8,2% maailma elanikkonnast. Tehnoloogia ise saagikust siiski ei taga, tulemus sõltub taimest ja kasvatustingimustest.

Mis on uus regulatsioon

Euroopa Liidus on GMO-dele alati suhtutud ettevaatlikult, reeglid on pärit 1990. aastate algusest. Uus määrus jagab NGT-taimed kahte kategooriasse. NGT-1 taimed on muudetud nii, et muutused on lähedased looduslikele, näiteks DNA lõigu eemaldamine või väike lisatud fragment, mis võiks tekkida ka looduslikus mutatsioonis. NGT-2 taimed on oluliselt muudetud ja jäävad rangemate GMO-reeglite alla.

Määrus jõustub 2028. aastal. Esimesed NGT-1 tooted võivad jõuda lauale siis, kui sort saab vastava kategooria loa. Keskkonnaorganisatsioonid ja osa põllumehi kardavad, et lihtsustus tugevdab suurte biotehnoloogiaettevõtete mõju. Saksa väljaande Deutsche Welle andmetel ütles keskkonnaaktivist Mute Schimpf, et seadusandjad seadsid ettevõtete kasumi inimeste õiguste ette.

Teadlaste hinnangud erinevad

Euroopa Toiduohutusamet EFSA leidis, et suunatud mutageneesiga seotud uusi spetsiifilisi ohte ei ole võrreldes traditsioonilise aretusega. Samuti on EFSA hinnangul ootamatuid tagajärgi genoomi muutmisel vähem kui tavapärases aretuses.

Kõik teadlased nõustu siiski mitte. Londoni King’s College’i professor Michael Antoniou hoiatab, et CRISPR-tehnoloogia riske on veel vähe uuritud ja geenitöötlus võib põhjustada tahtmatuid DNA-muutusi. Mikrobioloog ja biotehnoloog Konstantin Dolskõ nendib, et kiiritusega tekitatud juhuslikud mutatsioonid on sageli ohtlikumad kui täpsed muudatused, mida saab kontrollida.

Mida ütleb Eesti

Eestis GMO-kultuure ei kasvatata ning ELis lubatud sordid ei sobi Eesti kliimasse, ütleb Maaelu Teadmuskeskuse taimebiotehnoloogia osakonna juhataja Kristiina Laanemets. Toidu ohutuse valdkonna juht Põllumajandus- ja Toiduameti (PTA) osakonnast Triinu Allika ütleb, et Eestis on lubatud müüa GMO-d sisaldavaid tooteid, kui need on ELi loaga heaks kiidetud. Pakendil tuleb GMO-d märkida, kui neid on üle 0,9%. Alla selle piiri on märgistus vabatahtlik, kuid tahtlikult kasutatud GMO-st tuleb tarbijat teavitada sõltumata kogusest.

PTA kontrollib GMO-sisaldust riskipõhiselt. Igal aastal analüüsitakse umbes kümme proovi, peamiselt soja- ja maisipõhiseid tooteid, Lätis asuvas laboris. Luba mitteomavate GMO-koostisosade kasutamist ei ole PTA seni tuvastanud.

Loomasööda ja loomsete saaduste puhul on GMO-märgistus vabatahtlik. Märgi „GMO-vaba” kasutamine peab olema tõene ja tarbijat mitte eksitav. Mahetootmises on GMO kasutamine keelatud, seega võib eraldi rõhutamine mahetoote pakendil luua vale mulje.

Pakendilt ei pruugi tulevikus alati selguda, kas toode on tehtud NGT-1 taimest. Triinu Allika sõnul tähendab see, et osa selliseid tooteid võib riiulile jõuda ilma eraldi märketa. NGT-2 taimedele jääb kohustuslik märgistus.

Geenmuundatud loomad

ELis ei ole praegu lubatud geenmuundatud loomadest saadud toidu ega sööda müük ning taotlusi pole esitatud. Väljaspool Euroopa Liitu on turule jõudnud AquAdvantage-lõhe, mille ameerika ettevõte AquaBounty Technologies lõi 1989. aastal. Lõhe saab kasvuhormooni geeni tšaavi lõhest ja geneetilise elemendi ahvenlaadsest kalast, kasvab aastaringselt ja jõuab müügikaalule 16-18 kuuga kolme aasta asemel. Seda kala on lubatud süüa USAs, Kanadas ja Brasiilias.