Michali ja Kristina Kallase vaidlus: kas 2027. aasta eelarves on ruumi kärbeteks?

Peaminister ja Reformierakonna esimees Kristen Michal kinnitas, et valitsus jätkab kulude kärpimist ka 2027. aasta eelarves. Haridusminister ja Eesti 200 juht Kristina Kallas leiab aga, et kärpimisruum on ammendunud ning täiendavad lekkekohad puuduvad.

Eesti valitsuse pressikonverentsil puhkes terav vaidlus eelarvepoliitika üle, peaminister Kristen Michal nõuab kulude jätkuvat kärpimist, samas kui haridusminister Kristina Kallas väidab, et see pole enam võimalik.

Michal: kärpimine jätkub igal juhul

Michal kinnitas pressikonverentsil, et 2027. aasta eelarve koostamisel jätkab valitsus riigi kulutuste vähendamist. «Kaja Kallase valitsuste aegadest saadik oleme kulutusi kärpinud umbes poolteist miljardit. Need kärped ei olnud alati mugavad ega populaarsed, kuid jätkame kärpimist ka edaspidi,» ütles ta.

Peaminister tõi konkreetseid näiteid juba tehtud kokkuhoiust: Maa-ametis on töötajaid vähendatud 20 protsendi võrra, Töötukassas koondati inimesi, kes seejärel ise Töötukassa arvele läksid, ning Statistikamet kolib uude hoonesse. «Eesti tundub olevat Euroopas esikohal avaliku sektori kinnisvarainvesteeringute poolest, revideerimisvõimalusi on küllaga. Nii et küsimus ei ole selles, kas kärped tulevad. Nad tulevad kindlasti,» rõhutas Michal.

Michal selgitas, et peamine kulumaht on suunatud kaitsekuludele, mis lähiajal ei vähene, mistõttu tuleb säästa muudes valdkondades. Eelarveprotsessi ajakava kohaselt ilmub esmalt eelarveprognoosil põhinev prognoos, seejärel toimuvad arutelud kabinetis ning eelarve projekti vaatab valitsus lähemalt augustis-septembris.

Kallas: kärpimisotsused on juba tehtud

Haridus- ja teadusminister Kristina Kallas ütles, et jutud uutest kärbetest tekitasid temas imestust. «Mind üllatas pisut kärpimise teema tõstatamine, sest vastavad otsused võeti vastu juba 2025. aastal. Need kehtivad aastateks 2025, 2026, 2027 ja 2028, seega on kärped juba igasse aastasse sisse arvestatud ning otsuseid ei pea uuesti vastu võtma,» selgitas ta.

Kallas rõhutas, et kärped on tegelikult isegi suurenenud. «Eelmisel aastal võeti haridussfäärist välja veel üle 20 miljoni euro lisaks sellele, mis oli 2025. aastaks otsustatud,» märkis ta. Küsimusele, kust saaks veel kärpida, vastas Kallas otsekoheselt: «Me oleme eelarvet kärpinud üle miljardi euro. Kui te küsite, kas ma suudan kohe nimetada valdkondi, kus veel kärpida, siis ma ei suuda. Minu vastutusvaldkonnas, hariduses, on kärpitud kõik, mida saab.»

Kallas lisas, et näiteks 300 miljoni euro kärpimine tähendaks inimeste ilmajätmist vajalikest teenustest. «Eesti riik ei ole nii "pundunud", et kuskil lebaksid kasutamata suured rahasummad. Kui keegi ütleb, et saab 300 miljonit kokku hoida, siis ei piisa mulle sellest fraasist, öelge täpselt, kust,» sõnas ta.

Michal: kui vaja, nutame, aga kärpime

Michal vastas Kallasele otsekoheselt, kinnitades oma seisukohta. «Kärped jätkuvad, need ei kao kuhugi. Et oleks selge, et ei jääks muljet, nagu kärpeid ei tuleks,» kordas ta. Peaminister lisas, et kui haridusminister täna ei tea, kust täpselt kärpida, selgub see eelarveprotsessi käigus. «Eelmistel kordadel oli täpselt samamoodi. Kui vaja, nutame, aga kuskilt kärpime ikkagi,» ütles Michal.

Rahandusministeeriumi andmetel peaks järgmise aasta eelarve puudujääk ulatuma umbes 4,8 protsendini, mis ületab eelarvereegleid 0,3 protsendipunkti võrra. See tähendab, et sügisestel eelarvekõnelustel peab riik kulutusi kärpima või tulusid suurendama 150 miljoni euro võrra. Kui aga seada eesmärgiks Reformierakonna juhatuse hiljuti välja käidud nelja protsendi puudujääk, tuleb rahandusministeeriumi arvutuste kohaselt kärpida või tulusid kasvatada koguni 400 miljonit eurot.