Michal: kulutuste kärpimine peab jätkuma, suvine eelarvejutt on tavaline õhu täitmise rituaal

Peaminister Kristen Michal (Reformierakond) ütles ERR-ile, et praegused avalikud arutelud riigieelarve kärpimise üle on tavaline suviselt eetrit täitev nähtus ning tegelikud eelarveläbirääkimised algavad alles augustis. Kulutuste vähendamist tuleb igal juhul jätkata, Kaja Kallase ja Michali enda valitsuste ajal on kokku kärpitud umbes 1,4-1,5 miljardit eurot. Michali sõnul on tööpuudus viie-seitsme aasta madalaimal tasemel ja majanduskasv kiireneb.

Peaminister Kristen Michal tunnistas ERR-ile, et kõik eelarvedebatid, nii koalitsiooni- kui ka opositsioonierakondadelt, on juulis-augustis pigem tavaline suviselt eetrit täitev rituaal. Tegelik eelarveprotsess käivitub augustis, kui rahandusministeerium esitab eelarveprognooosi.

Kärped jätkuvad igal juhul

«Kärpida tuleb meil igal juhul,» ütles Michal. Kaja Kallase ja tema enda valitsuste ajal on riigi kulutusi vähendatud kokku umbes 1,4-1,5 miljardit eurot. Maksu- ja Tolliameti töötajatest pidi ligi viiendik ise töötuna arvele minema, statistikaamet kolima, maa- ja ruumiamet vähendas töötajate arvu viiendiku võrra.

Reformierakonna endised rahandusministrid Mart Võrklaev ja Aivar Sõerd pakkusid välja umbes 100 miljoni euro suurused kärped: ettepanekud hõlmasid Siuru kultuurikeskuse ehituse edasilükkamist Tartus, riigisektori töötajate puhkusepäevade vähendamist ja arsti külastustasu tõstmist. Michal ei lükanud ühtegi ideed kategooriliselt tagasi, kuid juhtis tähelepanu praktilistele takistustele. Siuru puhul märkis Tartu linnapea Urmas Klaas juba ise, et projekt on lepingufaasis. Puhkuste lühendamise kohta olevat rahandusministeerium juba eelmisel aastal kinnitanud, et oodatavat 50-miljonist kokkuhoidu sellest ei tule, lisaks oleks tegemist rikkumisega avalikus teenistuses sõlmitud ühiskondliku leppega, mille järgi loobusid ametnikud streikiõigusest just pikema puhkuse vastu.

Eelarveprotsess kulgeb septembris

Michal selgitas, et koalitsioonierakonna juhatus ei saa rahandusministrile siduvaid korraldusi anda, eelarve koostab valitsus ja esitab Riigikogule. «Nii on see alati olnud,» märkis ta. Ministeeriumid sõnastavad vajadused, rahandusministeerium vastab augustis prognooside­ga, seejärel algab sisuline läbirääkimine.

Siseminister Igor Taro soovib järgmisesse eelarvesse lisada 250 miljonit viie helikopteri ja ühe lennuki jaoks. Michal hanget ümber ei lükanud: «Helikopterid tulevad, tõenäoliselt järgmise ELi eelarveperioodi raames.» Lõplik otsus tehakse sügisel.

Maksud jäävad samaks, alkohol eraldi küsimus

Maksude tõstmist Michal välistab. «Me just alandasime neid, see oli Eesti ajaloo suurim maksualandus,» ütles ta. Tööpuudus on viie-seitsme aasta madalaimal tasemel, inflatsioon langeb ja majanduskasvu tempo on piirkonnas kiireimate seas. 2024. aastal planeeriti defitsiidiks ligi 3%, tegelik tulemus jäi hinnanguliselt 1,7% juurde; eelmisel aastal kulutati 400-500 miljonit vähem kui plaanitud.

Alkoholipoliitikat puudutas Michal eraldi. Ta viitas Jevgeni Ossinovski järsu aktsiisitõusu kogemusele, mis saatis sadu miljoneid euromakse Läti poodi. «Alkoholipoliitika peab olema läbimõeldud,» ütles ta, tunnistades samas, et hind on tarbimist mõjutav peamine tegur. Tarnekullerite kohustus kontrollida alkoholi kättesaajat on üks juba arutlusel olev meede.

Kohtumine presidendiga

President Alar Karisega kohtumisel reedel kõneldi peamiselt NATO tippkohtumisest Ankaras. Michal hindas tulemust «10 punktist 10-ga»: artikkel 5 kinnitati, kaitsekulutuste kasv jätkub, Ukraina toetus püsib. Varem sõlmiti Ukrainaga ka ulatuslikum kaitsekoostööleping, mida Michal nimetas droonileppeks.

Presidendi küsimuse peale, mida valitsus kavatseb madala toetuse tingimustes ette võtta, vastas Michal: «Ma lubasin kahte asja, et Eesti on kaitstud ja majandus hakkab kasvama. Me oleme selle teinud.» Ta lisas, et positiivsest käib liiga vähe juttu ning ta soovitab seda muuta, kuigi meedialoogika talle ei allu.