Michal ja Zelenskõi allkirjastasid Ankaras droonikokkuleppe

Eesti peaminister Kristen Michal ja Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi sõlmisid teisipäeval Ankaras NATO tippkohtumise raames droonikokkuleppe. Lepe avab Eesti kaitsetööstusele ligipääsu Ukraina sõjatehnoloogiatele ning võimaldab ühistootmist. Riigile konkreetseid lisakohustusi kokkulepe ei too.

Eesti peaminister Kristen Michal ja Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi allkirjastasid teisipäeval Ankaras kahepoolsel kohtumisel droonikokkuleppe, mis tehti NATO tippkohtumise raames.

Mida kokkulepe sisaldab

Leping puudutab otseselt droone, kuid ulatub sellest kaugemale. Kokkulepe hõlmab ka teadmiste ja kogemuste vahetust IT-, küberturvalisuse ning sõjalises valdkonnas, avades tee Ukraina lahingusõjatehnoloogiate rakendamiseks Eesti kaitsevajaduste jaoks.

Ukraina kinnitab valitud toodetele vajalikud ekspordilitsentsid, mis on seni olnud ranged. Eesti võib hakata Ukrainast tooteid hankima, samuti on ette nähtud ühisettevõtete loomine ja uute võimete ühisarendus vastavalt kaitseväe vajadustele.

«Ukraina on sõja tingimustes arendanud välja maailma ühe konkurentsivõimelisema kaitsetööstuse, millele on seni kehtinud väga ranged ekspordipiirangud. Droonikokkuleppega laienevad võimalused teha koostööd Eesti kaitsetööstusega ning rakendada Ukraina sõjatehnoloogiaid meie vajaduste jaoks. Sellest võidavad nii meie kaitsevõime, kaitsetööstus kui ka Ukraina,» ütles Michal.

Pevkur: ühisettevõtted saavad tootma hakata

Kaitseminister Hanno Pevkur rõhutas, et lepe loob konkreetse mehhanismi: «Eesti-Ukraina ühisettevõtted saavad Eestis tootma hakata ja Ukraina kinnitab vajalikud ekspordilitsentsid valitud toodetele.»

Pevkuri sõnul pannakse kokku juhtrühm võimalike ühistootmisprojektide valimiseks ja menetlemiseks «Build with Ukraine» raamistikus. Konkreetseid finantskohustusi Eesti riigile kokkulepe ei too.

Michal lisas, et Eesti eelistab iga kaitseeuroga võimalikult palju võitlusvõimet luua ning võimalusel eelistatakse kohalikku tootmist. Eesti annab igal aastal Ukrainale sõjalist abi mahus üle 0,25% SKP-st, sel aastal 0,28%, ning Michal kutsus kõiki NATO liitlasi sama tegema.