Metssigade jahipuhastusele kulub riigile miljonid

Eesti jahimehed kütsid eelmise hooaja jooksul rekordiliselt 17 000 metssiga, neist 6000 Saare maakonnas. Hoolimata intensiivsest jahipuhastusvõimekusest klassifitseerib põllumajandusamet Saaremaa, Lääne-Virumaa ja Ida-Virumaa endiselt kõrge riskiga Aafrika seakatku piirkondadeks.

Eesti metssigade populatsiooni ohjeldamiseks näidati eelmise jahihooaja jooksul tähtsaid tulemusi, kuigi oht nakkushaiguste levimisele jäi püsima. Jahimehed tegid kokkuvõttes 17 000 metssiga vastu, kusjuures Saare maakond andis sellest rohkem kui kolmandiku ehk ligikaudu 6000 looma. See kasvatab jahimeeste pingutuste tähtsust riigi rahvusvahelistes tervise- ja bioloogiliste ohutusstandardi tagamisel.

Põllumajandus- ja toiduamet ei nähta heatahtlikkudest jahimeeste jõupingutustest hoolimata olukorra piisavalt head, et leevendada reisi- ja kauplemisorivalitsuste võimsaid piiranguid. Saaremaad, Lääne-Virumaa ja Ida-Virumaa määratletakse jätkuvalt suurte riskidega aladeks Aafrika seakatku vastuse kontekstis. Selline klassifikatsioon on tähenduslik riigis, sest see mõjutab otse jahiloomade kauplemist ning võib piirata eksporti teistesse Euroopa Liidu liikmesriikidesse.

Riik on otsinud aktiivselt lahendusi, mis aitaks jahimeestele metssigade arvukust täiendavalt vähendada. Otsusena on valitsus loonud finantsiliste stiimulite süsteemi, et jahimehed jätkaksid intensiivsete jahikalendrite järgi töötamist. Nende rahaliste boonuste maksmisega loodab riik saavutada suuremaid jahi-tulemusi, mis omakorda aitaksid vähendada looduslikest populatsioonidest põhjustuvate haiguste levimise riski.

Äärmine jahiaktiivsus näitab, et julgeolekualadel on koordineeritud plaan. Kuid spetsialistid märgivad, et metssigade populatsiooni taastootmine on biioloogiliselt kiire ning liiga mitmed loomahaigused nõuavad piiruniversumist rohkem ülestöötamist. Tulevik näitab, kas rahaliste stiimulidega kaasnevad strateegilised jahipüüdlused suudavad lõplikult kontrolli kehtestada.