Metsmaasikas: Eesti metsade väike magus ajalugu kiviajast tänapäevani

Metsmaasikas on üks Eesti väärtuslikumaid marjataimi, mida on kasutatud toiduks ja ravimiks juba kiviajast saadik. Euroopas alustati metsmaasikate kasvatamist 14. sajandil, vanad roomlased hindasid neid ravimtaimena ning põlisameeriklased kasutasid neid traditsioonilise maasikaleiva valmistamiseks. Tänapäeval on metsmaasikad populaarsed nii toidupoolena kui ka kosmeetikas ja alternatiivmeditsiinis.

Metsmaasikas on väike, kuid erakordse aroomiga mari, mida Eesti metsades on korjatud ja hinnatud juba kiviajast peale. Tallinna botaanikaaia metoodik Krista Kaur toob esile, et tegu on ühe meie väärtuslikuma marjataimega, millel on pikk ja huvitav ajalugu nii toiduainena kui ka ravimina.

Ajalugu kiviajast tänapäevani

Metsmaasikate kasutamise jäljed ulatuvad tagasi kiviajja, mil inimesed märkasid nende meeldivat lõhna ja maitset ning võtsid need oma toidulauale. Euroopas hakati metsmaasikaid teadlikult kasvatama 14. sajandil. Vanad roomlased väärtustasid metsmaasikat eeskätt ravimtaimena, hiljem levis tava kasutada teda ka väärtusliku toidutaimena. Põlisameeriklastel oli metsmaasikale omaette koht kultuuris, neist valmistati traditsioonilist maasikaleiba.

Iseloom ja kasutusalad

Metsmaasikas on väike püsik, mida iseloomustavad pikad võsundid ja väikesed valged õied. Tema punased aromaatsed viljad on ainulaadse maitsega, mis eristab neid selgelt aiamaasikast. Metsmaasikaid peetakse tõeliseks gurmaanide toiduks, neid tarvitatakse värskelt, aga ka moosides, magustoitudes, kastmetes, käsitöökommides ja kondiitritoodetes.

Marjad sobivad suurepäraselt jookide koostisse: neist valmistatakse mahlu, siirupeid ja teed, kasutatakse ka liköörides ning muudes alkoholjookides. Lisaks toidupoolele on metsmaasikad leidnud rakendust kosmeetikas ja alternatiivmeditsiinis.

Eesti metsade hinnatud saadus

Eestis on metsmaasikas igasuviseks korjamise rõõmuks, mis meelitab nii lapsi kui täiskasvanuid metsaservadele ja päikesepaistelisele nõlvadele. Kuigi metsmaasika vili on aiamaasikast tunduvalt väiksem, kompenseerib selle intensiivne aroom ja maitse kordades.