Metsloomade lähenemine asulatele Eestis nõuab ettevaatlikku käitumist

Eestis sagenenud metsloomade ja inimeste kohtumised nõuavad inimestelt ohuolukorras õiget käitumist ja ennetusmeetmete rakendamist. Keskkonnaamet rõhutab, et kõigist kiskjate tekitatud kahjudest tuleb teada anda, et tagada hüvitiste ja küttimislubade õige korraldus.

Eestis on metsloomade ja inimeste kohtumised muutunud sagedasemaks, mis tähendab, et teadlikkus käitumisreeglitest on elutähtis. Karu või muu suurkiskjaga silmitsi seistes tuleb säilitada rahu, vältida järske liigutusi ning taanduda aeglaselt, hoides looma pidevalt nägemisulatuses. Mitte mingil juhul ei tohi looma nurka suruda või talle läheneda.

Hädaolukorras tegutsemine

Kui metsloom on sattunud asulasse või käitub ohtlikult, tuleb sellest teada anda riigiinfo telefonile 1247. Kui aga loom kujutab otsest ja vahetut ohtu inimese elule või liiklusele, on vajalik helistada hädaabinumbrile 112. Eriti kriitiline on vältida karupoegi, sest läheduses viibiv emakaru võib oma järeltulijat väga agressiivselt kaitsta. Rünnaku korral on soovituslik heita pikali ja kaitsta pead ning kaela.

Kahjude statistika ja ennetus

Metsloomade asulatesse meelitamise peamine põhjus on sageli inimeste poolt kättesaadavaks jäetud toit. Biojäätmed ja lemmikloomatoidu pakendid tuleb hoida loomadele ligipääsmatus kohas. Keskkonnaamet rõhutab, et suurkiskjate tekitatud kahjude hüvitamine sõltub otseselt registreeritud juhtumitest. Möödunud aastal maksti suurkiskjate tekitatud kahjude kompenseerimiseks ja ennetustegevuseks ligi 400 000 eurot.

Statistilised näitajad

Statistika kohaselt teatas karu põhjustatud kahjudest 131 ning hundirünnakutest 124 kahjusaajat. Hundid murdsid Eestis mullu vähemalt 106 veist, kusjuures eriti pingeline olukord valitses Soomaa rahvuspargi ümbruses. Ilvesed, kuigi nende arvukus on tõusuteel, põhjustasid vähem konflikte, murdes 11 lammast ja ühe kassi. Positiivse arenguna on tänu mesinike tehtud ennetustööle vähenenud karude rünnakud tarudele.