Metsavendade abistamise eest vangistatud Erika Järsk

Erika Järsk, kes kannatas nõukogude repressioonide all metsavendade toetamise eest. Ta veetis neli aastat vangilaagris, võttes süü enda peale, et säästa oma vanavanemaid.

Erika Järsk, kes oma nooruspõlves mõisteti süüdi metsavendade abistamises. Tema lugu sai alguse kõigest 16-aastaselt, mil nõukogude okupatsioonivõim ta Valjalas arreteeris, süüdistades teda metsavendade toetamises toiduvalmistamise, saunakütmise ja pesupesemisega.

Piinamine ja vangistus

Nõukogude julgeolekuorganite ülekuulamised olid toona erakordselt jõhkrad. Järsk meenutab, kuidas teda peksti Valjala piinakambris, eesmärgiga saada tüdrukult tunnistus, et ka tema vanavanemad olid metsavendade tegevusest teadlikud. Vaatamata füüsilisele vägivallale keeldus Järsk oma vanavanemaid süüdistamast, olles veendunud, et vanainimesed poleks rasket vangistust üle elanud. Ta peab oma toonast otsust süü vaid enda peale võtta õigeks ning ei kahetse seda valikut.

Teekond Siberisse ja tagasi

Pärast ülekuulamisi viidi neiu Kuressaare kaudu Tallinna Patarei vanglasse ning sealt edasi sunnitööle Venemaa vangilaagritesse. Kuigi talle määratud karistus oli ränk, veetis ta vangilaagris reaalselt neli aastat. Järski sõnul olid need aastad äärmiselt rängad, kuid ta kohtas Siberis ka inimlikku suhtumist, eriti rasketel hetkedel haiglas olles.

Erika Järsk tõdeb, et vaatamata möödunud aastakümnetele on ta tänulik Saaremaa vabadusvõitlejate kogukonnale, kes teda mäletavad. Samas on ta nördinud, et riiklikul tasandil on tema põlvkonna vabadusvõitlejate panus jäänud tahaplaanile. "Meid on ju vaid üksikuid alles jäänud," märkis Järsk.