Metsatööstus võiks õppida muuseumide näitelt

Arvamuse autor Martin Vaino kritiseerib metsatööstuse soovi piirata looduskaitset ja nõuab, et ettevõtted mõtleksid pikemalt kui lühiajalise kasumi peale. Tema sõnul võiksid muuseumide kogemused anda olulisi õppetunde praegusele tööstusele.

Metsaseaduse ümber käival avalikul arutelul on ilmnenud metsatööstuse üha jõulisem püüdlus piirata nii praeguseid kui tulevikuseid looduskaitsmise võimalusi. See suundumus näitab tööstuse enese ja ühiskonna arengu vahelist laienenevat lõhet, millele tuleks tõsiselt tähelepanu pöörata.

Muuseumide juhtimisel rakendatavad põhimõtted võiksid metsatööstusele teha selgeks, kuidas tuleb mõelda käimasolevast kasumist kauemale. Muuseumid on õppinud säilitama mineviku pärandit järgmiste põlvkondade jaoks, millest võiksid inspireerida majandusharud, kes töötavad loodusressurssidega. See nõuab investeeringut, mõtlikkust ja vastutustunnet, mis ületab igakordse kvartali tulemuste optimeerimise.

Majanduslik kasv ja loodushoiu sidusus ei ole omavahel vastustikkused, vaid käivad käsikäes. Kui tööstus jätkab ainult lühiajaliste kasumite jahtimist ja looduskaitset kui piirangut nähakse, siis eksivad ettevõtted fundamentaalselt. Ühiskonnal ja keskkonnakaitsel on pikaajaline väärtus, mis ületab ükskõik millist hetkelisi finantsnäitajat.

Metsaseaduse reformimine peab tasakaalustama majanduslikke huvisid ja loodushoidu. Selle leidmiseks ei saa tööstus käituda nii, nagu oleksid kaitse-eesmärgid takistused, vaid tuleb neid näha investeeringuna tulevikku. Muuseumid teevad seda igapäevalt, säästvad väärtust tulevase põlvkonna tarbeks. Sama loogika peab juhtima ka meie rohealasid haldavaid ettevõtteid.