Metsahariduse alarahastamine loob Eestis ohtliku teadmiste vaakumi

Liina Gross, Eesti Metsaseltsi tegevjuht, hoiatab, et metsahariduse ja populariseerimise riikliku rahastuse drastiline vähendamine tekitab ühiskonnas ohtliku teadmatuse. Tema hinnangul süvendab praktiliste teadmiste kadumine võõrandumist loodusressursist ning raskendab ka tuleviku tööjõu leidmist metsandussektoris.

Eesti metsade tulevik ja nende majandamise kvaliteet ei sõltu vaid raiemahust või kaitsealade suurusest, vaid otseselt ka ühiskonna teadlikkusest ja oskusest metsaga ümber käia. Eesti Metsaseltsi tegevjuht Liina Gross tõdeb, et kui inimeste side metsandusega hääbub, tekib ühiskonnas teadmiste vaakum, mida täidavad üha sagedamini emotsioonid ja lihtsustatud loosungid, mitte faktipõhised arutelud.

Rahastuse ümbersuunamise tagajärjed

Kaks aastat tagasi tegi riik otsuse suunata Keskkonnainvesteeringute Keskuse (KIK) vahendid metsandusprogrammist ümber laiemasse keskkonnateadlikkuse programmi. Ehkki toonase muudatusega lubati, et metsanduse populariseerimisele mõeldud raha hulk ei vähene, on tegelikkus osutunud vastupidiseks. Uued toetuse tingimused on niivõrd spetsiifilised ja kohati nõudlikud, et paljud traditsioonilised metsandust tutvustavad projektid ei kvalifitseeru enam toetuse saajateks. Märkimisväärne on seegi, et uutes programmitingimustes ei ole metsandust ennast enam eraldi teemana nimetatud.

70-protsendiline langus

Statistika peegeldab seda kursimuutust selgelt: kolmele suurimale metsandust populariseerivale organisatsioonile eraldatud KIK-i toetused on 2023. aasta tipptasemega võrreldes langenud ligikaudu 70 protsenti. See ei ole pelgalt raamatupidamislik muutus, vaid löök haridusalgatustele, mis on aastaid hoidnud ülal sidet elanike ja metsandussektori vahel.

Grossi hinnangul on tegemist nõiaringiga. Kui noored ei osale enam metsapäevadel või ei näe metsandust mujal kui vaid sotsiaalmeedia konfliktides, tekib võõrandumine. Metsa nähakse üha sagedamini vaid puhkepaigana, unustades selle rolli taastuva loodusvarana, mis pakub töökohti, eksporditulu ja maksutulu riigieelarvesse. See teadmatuse kasv mõjutab otseselt ka sektori konkurentsivõimet, sest noored ei oska metsandust kui tehnoloogiliselt arenenud ja perspektiivikat töövaldkonda hinnata.

Vastutus ja tulevik

Praegune olukord paneb kogu koorma metsanduse selgitamisel sektori enda õlgadele ajal, mil nende tegevusruumi piiravad üha uued regulatsioonid. Gross rõhutab, et riigi kohustus on tagada ühiskonnas terviklik arusaam metsanduse väärtusest. Metsandushariduse kärpimine praeguses majandusolukorras võib tulevikus tähendada veelgi napimaid ressursse teiste riiklike teenuste pakkumiseks, kuna majandussektor ise nõrgeneb.