Metsaandide korjamine muutub Läti Ludza piirkonnas metsaraiete tõttu keeruliseks

Läti ja Vene piiri lähedal asuvas Goliševas on metsaandide korjamine muutunud kohalike jaoks keerulisemaks. Raiealade laienemine, ebasoodsad ilmaolud ja tööjõu väljaränne on märgatavalt vähendanud saagikust ning seadnud ohtu traditsioonilise hooajatöö.

Läti ja Vene piiri vahetus läheduses, Ludza piirkonnas asuvas Goliševa külas, on suvine metsaandide korjehooaeg kujunenud kohalike elanike jaoks üha raskemaks ettevõtmiseks. Piirkonnas, kus töötuse tase on riigi üks kõrgemaid, on mustikate ja kukeseente korjamine olnud aastakümneid oluliseks lisasissetuleku allikaks, kuid tänavune hooaeg peegeldab laiemat majanduslikku ja keskkondlikku tagasilööki.

Metsatööde mõju ja väljaränne

Kohalikud marjakorjajad, sealhulgas Goliševa elanik Andris, kirjeldavad, et saak on aastatega märgatavalt kahanenud. Kui varasematel suvedel oli metsades rohkelt toodangut, siis nüüd tuleb sobivate korjekohtade leidmiseks läbida pikemaid vahemaid. Lisaks looduslikele teguritele, nagu kevadised öökülmad, mõjutab saagikust otseselt metsamajandamine. Laiaulatuslikud raietööd on hävitanud paljud varasemad korjealad, sundides inimesi liikuma sügavamale metsa.

Sotsiaalmajanduslik olukord piirkonnas on muutnud tööjõu struktuuri. Suur osa tööealistest elanikest on siirdunud välismaale, sealhulgas Norrasse, jättes marjakorjamise peamiselt vanema põlvkonna õlgadele. See demograafiline nihe tähendab, et metsades on vähem aktiivseid korjajaid, mistõttu on vähenenud ka kokkuostupunktidesse jõudva kauba maht.

Üleminek kultuurmarjadele

Kogemustega marjakokkuostja Ivars, kes on selles sektoris tegutsenud 20 aastat, kinnitab, et metsaandide turg on languses. Tema sõnul ei ole mustikasaak olnud rahuldav juba kolm aastat, mis on muutnud stabiilse äritegevuse keeruliseks. Kokkuostupunktides, nagu Ludzas asuv keskus, kehtestatakse hinnad vastavalt nõudlusele ja pakkumisele; kukeseente kilohind ulatub praegu 5 euroni ning mustikate hind 3,50 euroni.

Ettevõtted, mis on spetsialiseerunud metsaandide töötlemisele, on sunnitud ärimudelit muutma. Pharmeko Lettland esindaja Sigita Krusiete nentis, et ainult külmutatud metsasaadustele keskendumine ei ole enam jätkusuutlik. Ettevõte on laiendanud oma tegevust kultuurmarjadele ja arendanud tehase, mis toodab mahlu, püreesid ning mahlakontsentraate. See strateegiline samm võimaldab ettevõttel ellu jääda olukorras, kus looduslikest allikatest saadav tooraine väheneb.