Mesinike ühing: Eestis kujunes 2026. aasta meesaak keskpäraseks

Eesti Mesinduskogu esialgsetel hinnangutel on tänavune meeaasta Eestis väga ebaühtlane ning tervikuna pigem alla keskmise. Ebasoodsad ilmastikuolud kevadel ja suvel on mõjutanud korjet, mis süvendab paljude mesinike majanduslikke raskusi.

Eesti mesinike jaoks on 2026. aasta hooaeg olnud keeruline ja ebaühtlane. Eesti Mesinduskogu esialgsetel hinnangutel jääb riigi keskmine meesaak tagasihoidlikuks, kusjuures tulemused kõiguvad piirkonniti märgatavalt. Kui mõnes kohas on saak olnud eeskujulik, siis teisal on tulemus jäänud alla ootuste, meenutades kohati rasket 2025. aastat.

Võrumaa kutseline mesinik Mario Kalvet selgitas, et saagikust mõjutasid otseselt ilmastikuolud. „Nende ilmastikuperioodide koosmõjul võis mõnes piirkonnas jääda saamata kuni veerand potentsiaalsest meesaagist,” märkis Kalvet, viidates eriti jahedale kevadele ning juunis ja juuli alguses valitsenud vihmasele perioodile. Samas on pilt väga kirju: näiteks Saaremaal ja Muhus on osa mesinikke saanud viimaste aastate ühe parema tulemuse, samas kui teised on toidupuuduse tõttu sunnitud juba talvesööta kasutama.

Sektori üldist olukorda pingestab asjaolu, et pärast 2025. aasta kehva saagiaastat on paljude mesinike varud sisuliselt ammendunud. Majanduslikku survet avaldavad ühtlasi kasvavad tootmiskulud ning konkurents odava importmeega. PRIA andmetel tegutses 2025. aasta sügise seisuga Eestis 6341 mesilat ja 48 093 mesilasperet, kuid ekspertide hinnangul võib praegune ebakindlus ja madal kasumlikkus sundida paljusid tootjaid tegevust vähendama või sellest sootuks loobuma. Eesti Mesinduskogu tarbijateadlikkuse koordinaator Riin Liht rõhutas, et täielik ülevaade selgub pärast lõplike saaginumbrite koondamist.