Merkuur on kahanenud oodatust enam: uus teadusanalüüs muudab arusaamu

Saksa teadlaste juhitud uuring näitab, et Päikesesüsteemi väikseim planeet Merkuur on oma ajaloo jooksul kahanenud seniarvatust märgatavalt rohkem. Uus mudel, mis arvestab planeedi pinna tektoonilisi murranguid, võib muuta ka arusaamu Kuu ja Marsi geoloogilisest arengust.

Päikesesüsteemi väikseim planeet Merkuur on oma eksistentsi jooksul kahanenud 23 kilomeetrit, mis ületab varasemaid teaduslikke hinnanguid 10-30 protsendi võrra. Saksamaa lennundus- ja kosmosekeskuse (DLR) teadlaste juhitud uurimisrühm avaldas analüüsi, mis sunnib planeediteadlasi ümber hindama seni kehtinud mudeleid taevakehade sisemuse arengust ja jahtumisprotsessidest.

Merkuuri kahanemisega kaasneb planeedi koore pidev kohandumine, mis tekitab ulatuslikke tektoonilisi pingeid ja hiiglaslikke astanguid. Varem arvasid eksperdid, et planeedi raadius on miljardite aastate jooksul vähenenud vaid kahe kuni kaheksa kilomeetri võrra. Gaku Nishiyama juhitud uurimisrühm aga avastas, et planeedi varasemad mõõtmistulemused olid puudulikud, kuna Merkuuri asteroiditabamustest armiline pind varjas tegelikku tektoonilist aktiivsust.

Uued andmed muudavad mudelit

Analüüsi jaoks kõrvutasid teadlased teadaolevate tektooniliste astangute andmeid värskelt loodud pinnakareduse mudeliga. See võimaldas neil näha läbi paksu purustatud kivimite kihi, mis on planeedi pinda aastamiljardite jooksul katnud. Uurijate hinnangul viitab märgatavalt suurem kahanemismäär Merkuuri oodatust kopsakamale metallituumale või ränitaoliste kergemate elementide vähesusele. Ühtlasi võib see tähendada, et planeedi algne temperatuur oli kõrgem, kui seni eeldati.

Teiste planeetide uurimine

Sarnast metoodikat plaanitakse rakendada ka teiste taevakehade uurimisel. Washingtoni ülikooli planeediteadlane Paul Byrne nentis, et sarnased "kortsud" ja murrangud on tõenäoliselt peidus ka Kuu ja Marsi pinna all, kus iidsed kokkupõrked on pinda veelgi enam üles kütnud. Teadlaste sõnul peaks tulevane uurimistöö keskenduma just nendele planeetidele, et mõista, kas jahtumine toimub terves kosmoses oodatust suuremas ulatuses.

Täpsemaid vastuseid Merkuuri geoloogia kohta loodetakse saada juba tänavu novembris, kui Euroopa ja Jaapani ühine kosmosesond BepiColombo jõuab planeedi orbiidile. Sond hakkab kasutama täppislaseraltimeetrit, et skaneerida planeedi pinda varasemast oluliselt suurema täpsusega.