Mehis Saaber: ballett peab puudutama publikut, mitte ainult imponeerima

Eesti balletitantsija Mehis Saaber räägib oma karjääriteekonnast, mis algas tagasilükkamisega Estonia teatrist ja viis teda Jaapani ning tagasi saaliteenindajana töötama, enne kui ta lõpuks lavale pääses. Tema sõnul otsib publikut tansus emotsioon ja sügavam ühendus, mitte vaid füüsiline virtuoossus.

Eesti balletikunsti üks tuntumaid nägusid, Mehis Saaber, on näinud oma teekonna alguses ka reaalseid vastuseise. Pärast balletikooli lõpetamist keelduti teda Estonia teatri ballettitruppi võtmast, sest tema füüsikalised proportsiooniod ei vastanud tollasele standardile, peeti teda liiga lühikeseks.

Kelle veendumust need aga ei murdnud. Otsustades võtta aega isiklikult ja kunstiliselt areneda, otsustas Saaber Jaapanisse minna ning seal omaenda rahastamisel ja harjutamisel aega veeta. See periood andis talle uue perspektiivi tantsust ning kunstilisest väljendusest.

Estoniasse naastes ei alustanud Saaber koheselt põhirolli rahvusoperis. Selle asemel tegi ta kuni paari aasta jooksul saaliteenindaja tööd Estonia teatris, millest hiljem kutsuti ta lavale. See tagasihoidlik algus ei olnud tema jaoks kaotusaeg, vaid pigem valmistus päriselt tähendusliku karjääri jaoks.

Tänaseks on Saaber saanud tuntuks oma väljendusrikkast ja emotsionaalsest lähenemisest tantsule. Tema veendumuse kohaselt ei piisa publikule ainult kõrgete jalgade ja täpsete joonedetega, inimesed tahavad tunda, tundma panna ja näha tansijast väljenduvat sisukat kunstilist sõnumit. See filosoofia on pannud talle muusikaga kaasnevat sügavat ühtsust ja loomingulist julgust.