Meelis Oidsalu: Topeltkodakondsus kätkeb Eestis tõsist julgeolekuriski

Analüütik Meelis Oidsalu hoiatab, et topeltkodakondsus ja Eesti pass võivad muutuda vaenulike eriteenistuste käes julgeolekuohuks. Venemaa kasutab värvatud isikute liikumisvabaduse tagamiseks nii Eesti kui ka teiste Euroopa riikide passe, muutes sabotaažijuhtumid üha keerukamalt tuvastatavaks.

Meelis Oidsalu sõnul on Eesti pass muutunud Vene eriteenistuste jaoks praktiliseks tööriistaks, mis võimaldab operatiivtöötajatel või värvatud isikutel Euroopas vabamalt liikuda. Oidsalu toob näitena Alik Hutšbarovi, kes omas nii Eesti kui ka Venemaa kodakondsust ning elas Venemaal, ent tegutses siiski Eesti passiga seotud kontekstis. Sarnane muster ilmnes ka Leipzigi juhtumi puhul, kus Läti kodanikuna identifitseeritud Oleg Levuškin koordineeris tegevust otse Pihkvast.

ICCT andmestik kinnitab, et sabotaažiaktid ei lähtu alati välismaalt tulijatest. Uuringu andmetel elas 67 rünnakutes osalenut sihtriigis, samas kui 57 isikut saabus sinna operatsiooni läbiviimiseks. Erinevate riikide kodanike käitumismustrid erinevad: kui Eesti ja Saksamaa kodanikud tegutsesid sagedamini oma kodumaal, siis näiteks Bulgaaria kodanikud sooritasid rünnakuid pigem piiri taga. Kõigi nende operatsioonide peamiseks motivaatoriks on raha.

Kaitsepolitseiameti vaatlused kinnitavad, et värbamisvõrgustikud on üles ehitatud hierarhilise ahela kaudu. Operatsiooni käigus võivad vahendajad ja tegelikud täideviijad jääda teadmatusse, kes on rünnaku lõplik tellija või kelle vara täpselt kahjustatakse. Eesti passi kui julgeolekudokumendi mainet on viimastel aastatel varjutanud just seesugused üksikjuhtumid, mis, ehkki arvuliselt piiratud, võivad väikese riigi puhul luua petliku mulje operatiivsest võimekusest ja mõjutada riigi positsiooni rahvusvahelises julgeolekuvaates.