Meelis Kiili: Tallinnas kavandatav "superministri" mudel ohustab riigijuhtimist

Reservkindralmajor Meelis Kiili suhtub kriitiliselt plaanidesse anda kaitseministri kandidaadile tavapärasest laialdasemad volitused. Ta rõhutab, et riigi julgeoleku ja arengu eest peab vastutama tugev peaminister, mitte ühe valdkonna "superminister".

Tallinnas tegutsev reservkindralmajor ja Riigikogu liige Meelis Kiili väljendas skeptilist seisukohta seoses plaanidega anda kaitseministri ametikohale asuvale Martin Heremile erivolitused. Kiili sõnul on esmatähtis küsida peaminister Kristen Michalilt, milliseid piire ta on valmis ületama ja millist juhtimismudelit ta riigis rakendada soovib.

Kiili avaldas hiljuti koos mitme teise kõrgema erusõjaväelasega ühise seisukoha, milles väljendati muret kaitsevaldkonna juhtimismudeli võimaliku muutmise pärast. Kuigi kaitsevõime tugevdamine on riiklik prioriteet, kardavad autorid, et ühe ministri volitamine langetama kaadriotsuseid ja tegutsema üle ministeeriumide vaheliste piiride võib moonutada kehtivat riigikorraldust.

Võimude lahusus ja vastutus

Kiili sõnul on ministri positsioon oma olemuselt poliitiline, olenemata kandidaadi varasemast taustast. Tema hinnangul ei ole demokraatlikus süsteemis tavapärane praktika laiendada ministri volitusi väljapoole tema hallatavat valitsemisala. See ohustab võimu ja vastutuse tasakaalu, mis peaksid olema selgelt jaotatud.

«Me vajame tugevat peaministrit, kellel on juhtimisoskus. Tema vastutab kõige eest, kaitse, majanduse ja riigi arengu eest,» märkis Kiili laupäeval. Ta ei välistanud võimalust toetada umbusaldusavaldust peaminister Kristen Michalile, kui valitsusjuht peaks sellise juhtimismudeli kehtestama ilma selge ja läbipaistva plaanita riigi edasiseks juhtimiseks.

Mure ametkondliku kultuuri pärast

Lisaks sisulistele küsimustele tekitab Kiilis muret pretsedent, mis puudutab kaitseministeeriumi kantsleri Kaimo Kuusk vabastamist ametist. Tema hinnangul saadab selline käik ohtliku signaali kõikidele riigiasutustele ja nende juhtidele.

Praeguse seisuga ei ole Herem veel oma tegevusprogrammi avalikkusele ega Riigikogu komisjonidele tutvustanud, mistõttu on Kiili hinnangul vara anda lõplikku hinnangut. Küll aga on teada, et kandidaat on seadnud tingimuseks õiguse teha operatiivseid personalimuudatusi ja muuta seadusandlikke protseduure, kui need peaksid tema hinnangul kaitsevõime arendamist takistama.