Meelis Kiili: Hirmupõhine poliitika võib Eesti julgeolekut nõrgestada

Riigikogu liige ja endine Kaitseliidu ülem Meelis Kiili hoiatab, et sõja vältimatuks pidamine ja hirmust lähtuv juhtimisstiil võivad riigi kaitsevõimet pigem kahjustada. Tema sõnul peaks Eesti keskenduma heidutusele ja sõja ärahoidmisele, mitte pimesi sõja ootamisele.

Riigikogu liige Meelis Kiili leiab, et Eesti riigikaitse ja poliitiline juhtimine peavad hoiduma hirmupsühhoosist. Tema hinnangul on ohtlik olukord, kus hirmust saab poliitiliste otsuste ja juhtimise peamine ajend, kuna see võib viia võimu koondumiseni ja kiirustatud erivolitusteni, mis tegelikkuses julgeolekut ei tugevda.

Kiili rõhutab, et sõjaline valmisolek ja sõja vältimatuks pidamine on kaks täiesti erinevat kontseptsiooni. Ühiskond, mis on pidevas sõjaootuses, võib kaotada võime ratsionaalselt tegutseda. Ta viitab vajadusele õppida Ukraina kogemustest, sealhulgas korruptsioonivastasest võitlusest, ning rõhutab, et riigikaitse eesmärk on eelkõige sõda ära hoida, mitte seda oodata.

Kriitilise rõhuasetusena toob Kiili välja kaitseväe juhataja Martin Herem varasemad seisukohad, milles on prognoositud Venemaa võimalikke sõjalisi stsenaariume. Kuigi konkreetne sõjaline oht on reaalne, peab poliitiline tasand suutma hoida tasakaalu kaitsevõime arendamise ja ühiskonna vaimse tervise vahel. Liigne keskendumine sõjalisele vältimatusele võib kaasa tuua otsustusprotsesside deformeerumise, kus ratsionaalne analüüs asendub emotsionaalse reageerimisega.