Meedialiit: kriisiseaduse eelnõu ohustab Eestis sõnavabadust

Meedialiit: kriisiseaduse eelnõu ohustab Eestis sõnavabadust

Riigikogu hääletab järgmisel teisipäeval kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse eelnõu üle, mis lubaks sõjaseisukorras delegeerida meediale piirangute seadmise õiguse jõuametitele. Eesti Meedialiit näeb selles tõsist ohtu sõnavabadusele.

Poliitika

Eesti Meedialiit on avaldanud muret Riigikogus menetluses oleva kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse eelnõu pärast, mis jõuab lõpphääletusele järgmisel teisipäeval. Eelnõu näeb ette, et valitsus saaks sõjaseisukorras anda ajakirjandusele piirangute kehtestamise õiguse kaitseväele, kaitsepolitseiametile, politsei- ja piirivalveametile või tarbijakaitse- ja tehnilise järelevalve ametile (TTJA).

Meedialiit leiab, et niisugune volituste delegeerimine jõuametitele seab ohtu ajakirjandusvabaduse ja sõnavabaduse põhimõtted, mis on demokraatliku ühiskonna nurgakivid. Kriitikute hinnangul võivad sellised piirangud ka kriisiolukordades kaasa tuua põhjendamatut tsensuuri ning piirata avalikkuse õigust saada sõltumatut teavet.

Mida eelnõu ette näeb

Kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse eelnõu pakub valitsusele lai volituste pakett riigi julgeoleku tagamiseks sõjaseisukorras. Ajakirjanduse piiramisega seotud sätted annavad kaitsestruktuuridele ja järelevalveasutustele võimaluse seada meediaväljaannetele sisulisi piiranguid – millest võib saada tõsine oht vaba ajakirjanduse toimimisele.

Meedialiidu hinnangul peaks kriisiregulatsiooni koostamisel lähtuma põhimõttest, et ka erakorralistes olukordades tuleb tagada sõltumatu ajakirjanduse toimimine ja kodanike juurdepääs usaldusväärsele teabele. Liit rõhutab, et jõuametite kätte antud õigus meediat piirata loob eeldused kuritarvitusteks, isegi kui algne eesmärk on riigi julgeolek.

Riigikogu hääletab teisipäeval

Riigikogu viib eelnõu lõpphääletusele järgmisel teisipäeval. Eelnõu on osa laiemast seadusandlikust paketist, mille eesmärk on tugevdada Eesti valmisolekut kriisi- ja sõjaolukordadeks. Arutelu käigus on tõstatunud ka küsimus, kuidas tasakaalustada riikliku julgeoleku vajadusi demokraatlikele ühiskondadele omaste põhiõigustega, sealhulgas sõnavabadusega.

Ava rakenduses →