Meditsiinitöötajate palgatõus Eestis on aeglustumas

Värskete statistikaandmete kohaselt on arstide ja õenduspersonali palgakasv Eestis märgatavalt pidurdunud, kuigi arstide sissetulekud ületavad riigi keskmist jätkuvalt ligi kolmekordselt.

Eesti meditsiinitöötajate sissetulekud on näidanud tänavu märtsis kasvutempo aeglustumist, selgub värsketest palgastatistika andmetest. Kuigi meditsiinisektoris püsivad töötasud jätkuvalt Eesti keskmisest kõrgemal, on varasem kiire tõus olnud pidurdumas kõigis tervishoiuametite gruppides.

2026. aasta märtsis oli arstide keskmine brutotunnipalk koos regulaarsete lisatasudega 30,91 eurot. Õdede ja ämmaemandate puhul ulatus vastav näitaja 15,65 euroni ning hooldajatel 9,76 euroni. Võrreldes eelmise aastaga ei ole ühegi nimetatud rühma keskmine brutotunnipalk olulist hüpet teinud. Tähelepanuväärne on asjaolu, et kuigi põhitunnipalk kasvas kõigis kolmes grupis vaid ühe protsendi võrra, on selle kasvutempo võrreldes varasemate aastatega märgatavalt kahanenud.

Palgavahed riigi keskmisega

Mediaanpalga võrdluses paistab eriti silma arstide sissetulekute tase. Tänavu märtsis ulatus arstide mediaanpalk koos kõigi lisatasudega 5400 euroni, kasvades aastaga kuus protsenti. Õdede ja ämmaemandate puhul oli mediaanpalk 2788 eurot, hooldajatel aga 1744 eurot. Samal ajal oli Eesti keskmine mediaanpalk 2026. aasta esimeses kvartalis 1753 eurot, mis tähendab, et ainult arstide sissetulekute kasv suutis riigi üldise palgakasvuga sammu pidada.

Käärid Eesti keskmise ja meditsiinitöötajate töötasu vahel on endiselt märkimisväärsed. Arstide keskmine kuupalk oli 5916 eurot, olles ligi kolm korda kõrgem kui riigi keskmine kuupalk, mis oli esimeses kvartalis 2135 eurot. Õdede ja ämmaemandate keskmine kuupalk 2924 eurot ületas riigi keskmist ligikaudu poolteist korda. Aastases võrdluses kasvas arstide keskmine kuupalk viis protsenti, õdedel ja ämmaemandatel aga kolm protsenti.