Martin Herem: Venemaa sõjaline oht Eestile püsib muutumatuna

Endine kaitseväe juhataja Martin Herem rõhutab, et Taani luure hiljutine ohuhinnang ei too kaasa Eesti kaitsevalmiduse tõstmist. Venemaa keskendub jätkuvalt sõjategevusele Ukrainas, mistõttu on prioriteetiks endiselt Ukraina toetamine.

Martin Herem kommenteeris hiljutist Taani sõjaväeluure raportit, kinnitades, et Eesti kaitseväe hinnang Venemaa poolt lähtuvast otsesest sõjalisest ohust ei ole muutunud. Kuigi Taani analüüs viitab hübriidohtude ja võimalike diversiooniaktide sagenemisele Euroopas, kattuvad need tähelepanekud Eesti julgeolekuasutuste varasemate analüüsidega.

Hübriidohtude olemus

Heremi sõnul on Venemaa suunatud rünnakud Ukraina toetajate vastu olnud Euroopa julgeolekupildi osa juba mitu aastat. Eesti ametkonnad on korduvalt tuvastanud ja takistanud pahatahtlikke tegevusi, sealhulgas on õnnestunud rünnakuid ennetada ning kahtlusaluseid kinni pidada. Taani luure raportis toodud hoiatus võimalikest raskematest küberrünnakutest kriitilisele infrastruktuurile või diversiooniaktidest ei ole Heremi kinnitusel põhjus Eesti riigikaitse valmidusastme tõstmiseks.

"Sellist ohtu, mis nõuaks kaitseväe valmisoleku tõstmist, ei näe täna ei Eesti, Taani ega teised NATO liitlased," rõhutas Herem. Valitsus sai möödunud nädalal värske luureülevaate Venemaa sõjalistest stsenaariumitest, mis hõlmasid ka mobilisatsiooniprotsesside ja muude võimalike ohtude hindamist.

Ukraina toetamise prioriteet

Endise kaitseväe juhataja sõnul on Venemaa ressursid ja tähelepanu endiselt väga tugevalt seotud agressioonisõjaga Ukrainas. Just sellel rindel toimuv dikteerib suuresti Kremli võimekust ja prioriteete. Heremi hinnangul on kõige tõhusam viis julgeolekut tagada just Ukraina jätkuv toetamine, et hoida vaenutegevus ja Venemaa ressursid sellest piirkonnast eemal.

Eesti jätkab tihedat koostööd liitlastega, et jälgida Venemaa tegevust ning vajadusel reageerida, kuid praegune analüüs ei näita vajadust strateegiliste muudatuste järele. Olukorda monitooritakse pidevalt, et olla valmis võimalikeks muutusteks julgeolekukeskkonnas.