Martin Herem Tallinnas: tuumarelvade paigutamine Eestisse pole militaarselt mõttekas

Ametisse nimetatud uus kaitseminister Martin Herem peab riigi kaitsevõime arendamist ja piirkondlikku julgeolekut oma järgmise poole aasta prioriteetideks. Ta rõhutas, et tuumarelvade paigutamine Eestisse ei lahendaks sõjalisi probleeme ning hindas Venemaa ohtu lähiaastatel püsivaks.

Ametisse nimetatud uus kaitseminister Martin Herem kinnitas Tallinnas antud intervjuus, et tema lähikuude peamine fookus on Eesti kaitsevalmiduse kiirendatud arendamine. Endine kaitseväe juhataja asub ametikohale peaminister Kristen Michal ettepanekul ning plaanib poole aasta jooksul analüüsida riigi võimekust võimalike julgeolekuriskide realiseerumisel.

Poliitiline kogemus ja eesmärgid

Herem tunnistas, et ministriks hakkamise otsus ei tulnud kergelt ning nõudis pikemat kaalumist. Tema varasem lahkumine kaitseväe juhataja ametikohalt 2024. aastal tekitas toona erinevaid spekulatsioone, kuid nüüd rõhutab ta, et soovib ministrina tegutseda täie jõuga. Kuigi kriitikud on viidanud tema poliitilise kogemuse puudumisele, peab Herem oma tugevuseks sügavaid teadmisi riigikaitsest ja rahvusvahelistest suhetest.

«Ma ei karda välja öelda oma seisukohti ega tegutseda, lähtudes enda plaanidest, sõltumata valimistest,» sõnas Herem. Tema sõnul on järgmisel poolaastal esmatähtis arendada Läänemere julgeolekut ning parandada elanikkonna teavitamist kriisiolukordades, tuues näiteks Narva elanike vajaduse selgemate juhiste järele.

Julgeolekuhinnang ja tuumarelvad

Herem peab Venemaa ohtu reaalseks ning nentis, et pärast Ukraina sõja lõppu võib Venemaa taastada oma sõjalise potentsiaali kiiresti, testides oma võimekust ühe aasta jooksul. Ta lükkas ümber arvamuse, et Venemaa majanduslik nõrgenemine või Kremli retoorika muutumine oleksid vähendanud ohtu Eestile.

Küll aga on Herem kriitiline võimaliku tuumarelva paigutamise suhtes Eesti territooriumile. «Sõjalis-tehnilisest vaatest ei ole tuumarelvade paigutamine Eestisse mõttekas. Arvan, et see läheks meile kahjuks ja oleks vaenlasele liiga kerge sihtmärk,» põhjendas minister. Ta lisas, et kuigi selline samm võiks olla sümboolne märk liitlassuhete usaldusest, ei täida see otseseid sõjalisi eesmärke.

Koostöö ja edasised sammud

Eelmise kaitseministri Hanno Pevkur varasemaid hinnanguid on avalikkuses arutatud, kuid Herem jätkab liiniga, mis nõuab pidevat valmisolekut. Ta rõhutas, et ideaalolukorras peavad Eesti ja liitlased olema suutelised neutraliseerima Venemaa rünnakuplaanid sõltumata sellest, milliseid jõude vastane rakendab. Herem kavatseb oma ametiaja jooksul tegeleda ka soikunud Balti koostööprogrammide elavdamisega, et tagada ühtne arusaam piirkondlikust logistikast ja energiajulgeolekust sõjaolukorras.