Martin Herem kohtus Kiievis president Zelenskõi ja linnapea Klitškoga

Äsja ametisse astunud kaitseväe juhataja Martin Herem külastas Kiievit, kus arutas Ukraina juhtkonnaga õhutõrje tugevdamist, droonikoostööd ja sõjalist abi. Kohtumiste fookuses oli PURL-programmi rahastamine ja Ukraina relvastuse eksport Eestisse.

Eesti kaitseminister Martin Herem kohtus Kiievis Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenskõiga, et arutada sõjalise koostöö tihendamist, keskendudes eelkõige Ukraina õhuruumi kaitsele ja droonide hankelepingule. See oli Heremi üks esimesi visiite ametis pärast 16. septembril ametisse asumist.

Kohtumisel oli peateemaks Ukraina õhutõrjevõimekuse tugevdamine. Zelenskõi avaldas tänu Eesti panuse eest programmi PURL, mis võimaldab rahastada kriitilise tähtsusega Ameerika Ühendriikide päritolu ballistiliste rakettide tõrjesüsteemide soetamist. Osapooled arutasid võimalusi leida täiendavaid finantseerimisallikaid õhutõrjesüsteemide hankimiseks, et kaitsta Ukraina kriitilist infrastruktuuri eelseisval talvel.

Droonikoostöö ja eksport

Olulise punktina käsitleti nn „Drone Deali“ lepingu elluviimist. Zelenskõi märkis, et see kokkulepe avab ukse Ukraina relvastuse, sealhulgas droonide ja elektroonilise sõjapidamise süsteemide ekspordiks Eestisse. Eesti saab ligipääsu lahingutes järele proovitud tehnoloogiale, samal ajal kui Ukraina teenib vahendeid oma kaitsetööstuse edendamiseks. Kahe riigi meeskonnad on saanud ülesande kiiresti töötada välja konkreetne ekspordipakett.

„Olen sel aastal Ukrainas käinud korduvalt. Kui meie kodanikud näevad sõda enamasti vaid teleri vahendusel, siis siin on võimalik oma silmaga näha seda julgust, millega oma väärtusi kaitstakse,“ sõnas Herem kohtumisel.

Kohtumine Kiievi linnapeaga

Lisaks kohtumisele riigipeaga pidas kaitseminister läbirääkimisi Kiievi linnapea Vitali Klitškoga. Linnapea kirjeldas olukorda pealinnas, kus Venemaa rünnakud on suunatud otse elutähtsate teenuste, nagu vee- ja soojusvarustuse vastu, ning ohustavad järjest enam ka linna sildu ja sotsiaalobjekte, sealhulgas haiglaid.

Klitško rõhutas, et õhutõrjerakettide puudus on endiselt kriitiline ning rahvusvaheline sõjaline abi on otseselt seotud kogu Euroopa julgeolekuga, tuues esile, et Ukraina võitlus on määrava tähtsusega ka Balti riikidele. Ta tänas Eestit järjepideva toetuse eest, mis on kestnud sõja algusest saadik.