Mart Võrklaev: Eesti riigirahanduse tänane seis on pärand Jüri Ratase valitsemisajast

Reformierakonna liige Mart Võrklaev suunab terava kriitika endise peaministri Jüri Ratase suunas, süüdistades teda riigi rahandusliku olukorra halvenemises. Võrklaev leiab, et praegune eelarvepuudujääk on otsene tagajärg varasemate valitsuste reservide kulutamisele.

Reformierakonna poliitik Mart Võrklaev vastab Jüri Ratase hiljutisele arvamusartiklile, milles kritiseeriti riigivõla kasvu ja eelarvepoliitikat. Võrklaev leiab, et Ratase mure eelarve tasakaalu pärast on küüniline, arvestades tema varasemate valitsuste tegevust.

«On äärmiselt küüniline kuulda eelarve tasakaalu pärast muretsemist neilt, kes ise on olnud vastutustundetute otsuste arhitektid,» kirjutab Võrklaev. Tema sõnul pärinevad Eesti riigirahanduse tänased väljakutsed perioodist, mil Ratase valitsus paisutas püsikulusid ja kulutas reserve ajal, mil majandusel läks hästi. Võrklaev toob näiteks 2020. aasta, mil valitsus tekitas 5,4-protsendilise eelarvepuudujäägi, mis kahekordistas Eesti laenukoormuse.

Eelnevalt andis Taavi Rõivas 2016. aastal valitsuse üle tasakaalus eelarvega, kuid järgnenud koalitsioonide ajal algasid eelarvelised probleemid. Võrklaev märgib, et hilisemad valitsused, mida on juhtinud nii Kaja Kallas kui ka Kristen Michal, on pidanud tegelema nende varasemate tegematajätmiste parandamisega.

Eelarvesurve peamise põhjusena toob Võrklaev esile julgeoleku. 2022. aastal alguse saanud vajadus tõsta kaitsekulutusi on kasvatanud need 700 miljonilt eurolt üle 2,2 miljardi euroni 2026. aastal. Tema sõnul on see vältimatu panus Eesti iseseisvusse, mitte poliitiline valik.

Valitsuskoalitsiooni plaan on jätkata eelarvepositsiooni parandamist 0,5 protsendi võrra SKP-st aastas. Eesmärk on stabiliseerida riigi laenukoormus 30 protsendi tasemel SKP-st. Võrklaev rõhutab, et see nõuab pidevat kokkuhoidu ja efektiivsemat riigivalitsemist.