Mart Noorma: Venemaa hiljutine kosmosemanööver on kognitiivne hirmutamistaktika

Venemaa satelliidi hiljutine ohtlikult lähedane möödumine Ameerika Ühendriikide seadmest on asjatundjate hinnangul pigem psühholoogiline sõjapidamine kui tehnoloogiline läbimurre. Tartu Ülikooli kosmoseekspert Mart Noorma rõhutab, et sarnane võimekus on paljudel riikidel, sealhulgas Eestil.

Venemaa on taas tõmmanud tähelepanu oma kosmosetegevusele, kui rahvusvahelised allikad kinnitasid Vene satelliidi möödumist USA satelliidist vaid saja meetri kauguselt. Mart Noorma, Tartu Ülikooli kosmose- ja kaitsetehnoloogia professor, hindab seda vahejuhtumit peamiselt poliitilise signaali saatmisena.

Tehnilisest võimekusest olulisem on sõnum

Noorma sõnul ei ole satelliitide vaheline kaugus tehnilises mõttes erakordne, vaid pigem näitab see Kremli soovi demonstreerida oma väidetavat võimekust NATO radarite ja kosmosesüsteemide kahjustamiseks. Professor on seisukohal, et tegemist on järjekordse elemendiga laiemas kognitiivses sõjas, kus eesmärk on vastast hirmutada, mitte aga tegelikku kosmosesõda alustada.

«Nad näitavad, et suudavad kosmoses teistele objektidele läheneda, kuid tegelikult suudaks seda teha iga tehnoloogiliselt võimekas riik,» selgitas Noorma. Ta lisas, et kuigi Venemaa on korduvalt manööverdanud satelliite kohtadesse, mis viitavad luuretegevusele või võimalikele rünnakuõppustele, pole seni aset leidnud ühtegi kineetilist ehk füüsilist rünnakut kosmoses.

Rahvusvahelise õiguse piirid

Oluliseks takistuseks Venemaa tegevuse ohjamisel on 1967. aastal sõlmitud avakosmoseleping, mis ei keela riikidel kosmoseruumis viibida ega manööverdada. Noorma nentis, et hetkel puuduvad rahvusvahelisel kogukonnal otsesed hoovad Venemaa sellise «lapseliku ja vastutustundetu» käitumise peatamiseks.

Professor rõhutas, et kuigi NATO-l oleks tehniline võimekus Venemaa kosmosesektorit rünnata, oleks selline samm eskaleeriv ja viiks tõenäoliselt globaalse konfliktini, mis ei vasta ühegi osapoole huvidele. Senikaua, kuni puudub konkreetne rünnak, piirdub Venemaa taktika tõenäoliselt jätkuvalt provokatiivsete žestidega, mida tuleb mõista eelkõige psühholoogilise survena.