Marsil Valle Grande piirkonnas paljastusid ebatavalised kärjelaadsed pinnavormid

NASA kulgur Curiosity avastas Marsil ulatuva kärgstruktuuri, mis katab Valle Grande orgu ja Mirafloresi künka nõlvu. Teadlased analüüsivad praegu, kas need kuni kaheksa sentimeetrise läbimõõduga hulknurgad tekkisid kuivamise, temperatuurimuutuste või setete surve tõttu.

Curiosity kulgur jäädvustas 19. ja 20. juunil Marsil Valle Grande orus ebatavalise maastiku, mis on kaetud ulatuslike kärjelaadsete mustritega. Need hulknurksed moodustised, mille läbimõõt ulatub kaheksa sentimeetrini, laiuvad piirkonnas igas suunas, olles nähtavad ka kulguri tehtud 360-kraadisel panoraamfotol.

Mustrid katavad lisaks oru põhjale ka lähedalasuva Mirafloresi-nimelise künka nõlvu. Kõnealune pinnavorm kerkib ümbritsevast maastikust kuue meetri kõrgusele ja on kaetud paksu liivakihiga. Kuigi sarnaseid, kuid väiksemaid hulknurkseid kujundeid on kulgur varemgi tuvastanud, on praegune avastus mastaabilt varasematest märgatavalt suurem.

Geoloogilised mõistatused

Curiosity missiooni projektijuht Ashwin Vasavada kirjeldas, et teadlased on kulguri kaamerate abil uurinud palju erinevaid maastikke, kuid just see leid on pälvinud uurijate eriti suure tähelepanu. Uurijad on juba alustanud kujundite geomeetrilise kuju ja keemilise koostise üksikasjalikku mõõtmist, et selgitada välja nende tekkelugu.

Seni puudub üksmeel, milline protsess täpselt Valle Grande kärgstruktuuri moodustas. Ühe hüpoteesi kohaselt võisid need tekkida pragudest, mis tekkisid kuivavas mudas. Teiste võimalustena kaalutakse temperatuuri korduvat kõikumist, mis võib maapinda geomeetriliselt murendada, või surve avaldumist veekogude põhja mattunud setetele.

Kulguri missiooni pärand

Curiosity maandus Marsile 12 aastat tagasi, 5. augustil 2012. Sellest ajast peale on kulgur tuvastanud mitmeid geoloogilisi nähtusi, sealhulgas väävlikristalle ja peegeldavaid meteoriite. Kulgur liigub alates 2014. aastast viie kilomeetri kõrguse Sharpi mäe tipu suunas, uurides matkal iidse Marsi elukõlblikkust.

Missiooni andmed on kinnitanud, et miljardeid aastaid tagasi leidus mäe jalamil jõgesid ja järvi. Kulgur on tuvastanud ka süsinikupõhiseid molekule, mida peetakse DNA ja RNA eelkäijateks. Praegu ei ole veel võimalik öelda, kas need orgaanilised molekulid tekkisid bioloogiliste või geoloogiliste protsesside tagajärjel, kuid leid kinnitab, et iidsel Marsil olid eluks vajalikud keemilised komponendid olemas.