Marsil paljastus hiiglaslik iidne magmasüsteem

NASA InSighti seismilised andmed näitavad, et Marsi maakoore all peitub hiiglaslik iidne magmatorustik, mis viitab planeedi varasemale geoloogilisele aktiivsusele. Avastus kummutab senise arusaama, et kiviplaneetide keerukas maakoor nõuab alati laamtektoonikat.

Analüüs NASA maanduri InSight kogutud seismiliste lainete põhjal paljastas Punase planeedi sügavuses ulatusliku magmatorustiku. See struktuur asub 24,5 kuni 38 kilomeetri sügavusel ning moodustab 14-kilomeetrise tiheda kivimikihi, mis tõestab, et Marsi geoloogiline ajalugu on olnud tunduvalt dünaamilisem, kui seni arvati.

Senini lähtusid teadlased eeldusest, et Marsi vulkanismi taga seisid vaid eraldiseisvad magmakambrid. Uued andmed aga viitavad, et planeedi nooruses toimus magma transportimine läbi märksa keerukama ja laiaulatuslikuma süsteemi, sarnaselt Maal nähtavatele geoloogilistele protsessidele.

Uued teadmised planeedi ajaloost

Uurimisrühm, kuhu kuulus ka T. Mackay-Champion, kombineeris avastuse tõlgendamiseks termodünaamilisi mudeleid ja kivimite füüsikalisi omadusi. Leiti, et vahevööst kerkinud kuumus sulatas ümbritsevat maakoort, muutes magma liikumise ja jahtumise käigus kivimite keemilist koostist. See sügav kiht koosneb peamiselt magmast tühjenenud ultraaluselistest kivimitest.

Maal toimuv laamtektoonika kujundab koorikut pidevalt ümber, mis hävitab paljud jäljed planeedi tekkest. Marsil seevastu laamad ei liigu, mistõttu on leitud magmasüsteem säilinud kui puutumatu ajakapsel. See annab harukordse võimaluse uurida protsesse, mis kujundasid ka Maad.

Sellise keeruka struktuuri olemasolu ilma laamtektoonikata planeedil muudab teaduslikku ettekujutust kiviplaneetide arengust. See viitab võimalusele, et Marsi minevikus võis eksisteerida keemiliselt keerukas maakoor, mis toetas atmosfääri ja ookeanide tekkeks vajalikke kliimaregulatsiooni protsesse, mida seni peeti vaid aktiivse laamtektoonikaga planeetide pärusmaaks.