Marsi Sisyphi Cavi piirkonna orgude muutumist põhjustab süsihappegaas

Prantsuse teadlaste uus uuring lükkab ümber hüpoteesi, et Marsi nõlvadel asuvad oravad tekivad vee voolamise tagajärjel. Vaatlused viitavad, et protsessi peamiseks mootoriks on aurustuv süsihappegaas ehk kuiv jää.

Université Paris-Saclay astrofüüsika instituudi teadlased analüüsisid Marsi lõunapoolkeral asuvat Sisyphi Cavi piirkonda, kus orgudeks nimetatud pinnavormid muutuvad aktiivselt ka tänapäeval. Selles 68-kraadisel lõunalaiuskraadil paiknevas piirkonnas kogutud andmed ei viita vee osalusele maastiku kujunemisel, vaid osutavad hoopis süsihappegaasi tahke oleku ehk kuiva jää mõjule.

Uurimisrühm kasutas analüüsiks Ameerika Ühendriikide Mars Reconnaissance Orbiteri ja Euroopa Mars Expressi infrapunakaameraid. Nende seadmete abil oli võimalik tuvastada pinnal oleva jää koostist ja kihtide paksust erinevatel lainepikkustel. Tulemused näitasid, et nõlvadel puudub pidev veejää kiht, mis võiks sulades erosiooni põhjustada. Piirkonnas leiduvad sulfaadid ja savimineraalid asuvad platoodel ja nõlvade servades, mitte voolusängides, mistõttu ei ole need materjalid suutelised alandama vee külmumistemperatuuri selliselt, et tekiks voolav soolvesi.

Teadlaste hüpotees põhineb tähelepanekul, et orgude muutused toimuvad kevadel, kui süsihappegaas hakkab aurustuma. Kuiv jää muutub läbipaistvaks, lastes päikesevalgusel soojendada aluspinda, mis tekitab surve. Kui süsihappegaas aurustub, hakkab see toimima määrdeainena, mis muudab pinnase ja tolmu voolavaks. See protsess tekitab nõlvadel kuivi laviine, jättes mulje, nagu oleksid pinnast voolutanud vedelikud. See mehhanism seletab, miks värsked uuristused ja väljauhted ilmuvad just siis, kui süsihappegaasi kiht õheneb.