Marko Mihkelson: hirm Venemaa ees muudab lääne nõrgemaks

Poliitik Marko Mihkelson hoiatab, et pidev spekuleerimine Venemaa võimaliku rünnaku üle NATO riikide vastu halvab liitlaste otsustusvõimet. Tema sõnul vajab Euroopa strateegilist selgust ja konkreetseid samme Ukraina võidu tagamiseks, et heidutus töötaks.

Marko Mihkelson Marko Mihkelson leiab, et lääneriikide hirm Venemaa provotseerimise ees on muutunud Kremli tõhusaks tööriistaks, mis hoopis vähendab julgeolekut. Tema hinnangul on pidev ja kohati paaniline spekuleerimine selle üle, millal ja kus Venemaa võiks NATO idatiiba rünnata, andnud Moskvale eksliku signaali, et hirmutamine on strateegiliselt edukas.

Strateegiline selgus on hädavajalik

Mihkelsoni sõnul on Euroopas tekkinud ohtlik muster, kus liitlased ignoreerivad sõja tegelikku ulatust või käsitlevad seda vaid piirkondliku konfliktina. Ta rõhutab, et Venemaa ei ole oma strateegilisi eesmärke muutnud: siht on endiselt Ukraina suveräänsuse hävitamine ja Euroopa julgeolekukorra ümberkujundamine, mis tähendab NATO nõrgestamist või lausa lammutamist. See ultimaatum, mis esitati 2021. aasta detsembris, nõudis NATO sõjalise kohaloleku taandamist 1997. aasta piiridesse ja on jätkuvalt Moskva poliitika nurgakivi.

«Kui Venemaa näeb, et isegi tahtekoalitsiooni liikmed ei ole valmis sõnastama selget strateegilist eesmärki aidata Ukrainal saavutada võit ja suruda tagasi Venemaa agressioon, siis miks peaks Kreml uskuma, et meil jätkub otsustavust kaitsta ka NATO-t ennast?» küsib Mihkelson.

Konkreetsed sammud Ukraina toetuseks

Analüüsides olukorda, pakub Mihkelson välja kolm konkreetset suunda, mida lääneriigid peaksid järgima. Esiteks nõuab ta Ukraina sõjalise toetuse olulist tõstmist, seades sihiks vähemalt 0,25 protsenti SKP-st aastas. See on vajalik, et toetada Ukraina finantssüsteemi, mille sõjapidamise kulud ulatuvad hetkel 190 miljoni dollarini päevas.

Teiseks pooldab ta sõjalist humanitaarmissiooni, et kaitsta Ukraina linnu ja kriitilist taristut, sealhulgas ülemaailmse tähtsusega viljaeksporti, Venemaa õhurünnakute eest. Kolmandaks peab lääs avaldama Venemaale senisest otsustavamat majanduslikku survet, et halvata sealne sõjamasin.

Oht Euroopa sisejulgeolekule

Mihkelson hoiatab, et passiivsus ja hirm ei taga stabiilsust, vaid avavad ukse Venemaa terroritegevuse sagenemisele Euroopas. Tema hinnangul võivad rünnakute sihtmärkideks sattuda kaitsetööstusettevõtted ja nende juhid. Ta märgib, et Venemaa võib kasutada ka valelipu operatsioone, et õõnestada NATO riikide ühtsust. Viimaks rõhutab ta, et Venemaa kasutab aktiivselt ära lääne poliitilisi lõhesid, mistõttu peavad liitlased vältima sisetülide muutmist kingituseks Kremlile.