Mark Carney kutsub Strasbourgis üles tihedamale koostööle Euroopaga

Mark Carney pidas Strasbourgis Euroopa Parlamendi ees kõne, milles kutsus üles looma tihedamat liitu Kanada ja Euroopa Liidu vahel, vähendades sõltuvust Ameerika Ühendriikidest. See algatus peegeldab kasvavat soovi iseseisvuse järele ajal, mil suhted Donald Trump juhitud Washingtoniga on pingestunud.

Mark Carney esines neljapäeval Strasbourgis Euroopa Parlamendi ees kõnega, milles visandas visiooni läänemaailma uuest ülesehitusest ilma Ameerika Ühendriikide keskse rollita. See esinemine järgnes 20. jaanuari Davosist pärinevale algatusele, kus Carney rõhutas maailma keskmiste riikide vajadust teineteist toetada, viidates globaalse korra purunemisele.

Suhete jahenemine USA-ga on tingitud kaubandusvaidlustest ja Donald Trump teravatest väljaütlemistest. USA president reageeris kavale sotsiaalmeedias, nimetades seda naeruväärseks ja ähvardades uute tariifidega. Euroopa Liit on omakorda käinud välja idee Kanadast kui „assotsieerunud liikmest“, mis näitab ajalooliste liitlaste soovi otsida turvalisemat alternatiivi Washingtoni juhtimisele.

Ajalooline ja strateegiline vaade

Oma Strasbourgi kõnes kasutas Carney põhjalikke ajaloolisi viiteid, tsiteerides Goethet ja tuletades meelde Euroopa keerulist minevikku, sealhulgas 1956. aasta sündmusi Ungaris ja Berliini müüri langemist. Ta rõhutas suveräänsuse tähtsust, mis on muutunud eriti aktuaalseks seoses Trumpi varasemate nõudmistega Gröönimaa ostmise või Kanada kohtlemise kohta „51. osariigina“. Carney tõi esile, et Ungari on pärast Viktor Orbán poliitiliste arengute teisenemist taas vabaduse eesliinil.

Carney eitas soovi muutuda uueks suurvõimuks, kuid tema sõnumites oli tunda trotsi. Samasugust distantseerumist on märgata ka mujal maailmas: Lõuna-Korea presidendi administratsioon teatas reedel, et ei toeta USA ühepoolseid sõjalisi operatsioone Lähis-Idas, mis on järjekordne märk sellest, kuidas USA liitlaste alandamise strateegia on hakanud vastu töötama.

Majanduslikud tagajärjed

Ameerika Ühendriikide kodumaal süvendavad Trumpi tariifipoliitika ja tõusvad kütusehinnad survet majandusele. Näiteks Michigani osariigis on kodumajapidamiste tariifikoormus alates 2025. aasta jaanuarist kasvanud 5600 dollarini leibkonna kohta. Olukord on muutunud eriti tundlikuks, kuna eelseisvad vahevalimised tekitavad poliitilist pinget.