Marit Kannelmäe-Geerts: vaimne tervis ei tule teadmiste arvelt

Peaasi.ee haridussuuna juhi Marit Kannelmäe-Geertsi sõnul aitab laste ja noorte turvatunde ning heaolu toetamine ka akadeemilistel teadmistel paremini kinnistuda. Tema hinnangul peaksid koolid arendama õppetöö kõrval sotsiaal-emotsionaalseid oskusi ning tugevdama koostööd peredega.

Peaasi.ee haridussuuna juhi Marit Kannelmäe-Geertsi sõnul ei vasta tõele arvamus, et vaimse tervise toetamine tähendab haridustaseme või teadmiste arvelt järeleandmiste tegemist. Uuringud näitavad tema sõnul vastupidist: mida suurem on inimese turvatunne ja heaolu, seda paremini omandab ta akadeemilisi teadmisi.

«Me oleme unustanud ära, et tulevikuperspektiivi juurde käivad lisaks aineteadmistele ja oskustele ka inimeseks olemise oskused ehk õpioskused või sotsiaal-emotsionaalsed oskused,» ütles Kannelmäe-Geerts. Need oskused aitavad pingelistes ja ärevates olukordades toime tulla.

Tugi algab varakult

Sotsiaal-emotsionaalsete oskuste arendamisega saab tema sõnul alustada juba lasteaias. Lastele võib pakkuda väikeseid tegevusi ja harjutusi, mis aitavad neil oma tundeid märgata ning keerukates olukordades paremini hakkama saada.

«Iga pingutuse kõrval on lõõgastus,» ütles Kannelmäe-Geerts, rõhutades, et olemas on erinevaid meetodeid, kuid oluline on vaadata haridust tervikuna. Selle juurde kuulub ka kooli ja pere tihedam koostöö.

Koolide surve

Kannelmäe-Geertsi sõnul soovivad paljud koolijuhid loobuda pidevast võidujooksust ja edetabelitele keskendumisest. Nende eesmärk oleks, et noored lõpetaksid põhikooli ja gümnaasiumi tervete inimestena.

Samas avaldavad survet lapsevanemad, kelle mure ei ole tema hinnangul pahatahtlik, vaid seotud küsimusega, kas laps saab õpingutega hakkama. «Peame paralleelselt õpetama akadeemilisi teadmisi ja samas ka inimeseks olemise ning vaimse tervise toetamise oskusi,» sõnas ta.