Marine Le Pen Pariisis: Prantsusmaa peab suhtuma Ukrainale antavasse rahalisse toetusse kriitiliselt

Pariisis valimiskampaaniat tegev Marine Le Pen teatas, et suhtub kriitiliselt täiendavasse rahalisse abisse Ukrainale, tuues põhjuseks riigi keerulise eelarveolukorra. Samas kinnitas ta, et kaitsevarustuse tarnimist ja Ukraina sõdurite väljaõpet on võimalik jätkata.

Prantsusmaa presidendiks pürgiv Rahvusliku Rinde liider Marine Le Pen teatas kolmapäeva õhtul telekanali LCI eetris, et on vastu edasistele rahalistele maksetele Ukrainale. Kuigi Le Pen lubas jätkata kaitsevarustuse saatmist ja Ukraina relvajõudude treenimist, rõhutas ta, et riigi rahaline panus sõjast räsitud riiki peab lõppema.

«Arvestades seni tehtut, mis on olnud märkimisväärne, ütleme me, et me ei saa seda enam teha,» sõnas Le Pen. Ta lisas, et selline otsus ei ole vaenulik Ukraina suhtes, vaid tuleneb Prantsusmaa enda majanduslikust seisust. Praeguste prognooside kohaselt võib Prantsusmaa riigieelarve puudujääk sel aastal ületada viie protsendi piiri.

Seosed Euroopa Liidu laenudega

Le Peni kriitika suundub eelkõige Euroopa Liidu 90 miljardi euro suuruse laenu vastu Ukrainale, mida garanteerib Euroopa Liidu eelarve ja mida rahastatakse liikmesriikide osamaksetest. Rahvusliku Rinde esindajate hinnangul on ebatõenäoline, et Ukraina suudab selle laenu tagasi maksta, mis tähendab, et kohustus jääb lõppkokkuvõttes liikmesriikide kanda.

«Ei saa öelda, et ühest küljest pole meil eurotgi pensionide inflatsiooniga korrigeerimiseks, aga teisest küljest leidub miljardeid Euroopa Liidu netomakseteks,» põhjendas Le Pen oma seisukohta.

Sõda ja julgeolekupoliitika

Lisaks rahalisele abile distantseerus Le Pen ettepanekutest kasutada Prantsuse hävitajaid Ukraina õhuruumi kaitsmiseks, mida on toetanud teised presidendikandidaadid, näiteks endine peaminister Edouard Philippe ja Euroopa Parlamendi liige Raphael Glucksmann. Le Peni hinnangul muudaks selline samm Prantsusmaa sõja osapooleks.

Oma presidendiprogrammi osana lubas Le Pen algatada rahukonverentsi, kuhu kutsutaks lisaks Ukrainale ja Venemaale ka teisi Euroopa riike, sealhulgas Saksamaad ja Poolat, eesmärgiga sõjategevus lõpetada.