Mari-Liis Lill: peaksime end ühiskonnana vähem töö kaudu määratlema

Lavastaja ja näitleja Mari-Liis Lill tõdeb, et tänapäeva ühiskond defineerib inimest liialt tema ametinimetuse kaudu, kuid tema ise tunneb üha enam puudust näitlemisest.

Lavastaja, dramaturg ja näitleja Mari-Liis Lill tõdes hiljutises intervjuus, et inimeste enesemääratlus on liialt tihedalt seotud nende tööalase rolliga. Tema hinnangul peaks ühiskonnas olema rohkem ruumi identiteedile, mis ei toetu vaid ametinimetusele.

„Mulle tundub, et me peaksime inimestena defineerima ennast vähem läbi töö. Ma olen tegelikult eelkõige elukaaslane, ema ja tütar,“ sõnas Lill, rõhutades vajadust näha inimest terviklikumalt. Kuigi tema karjäär on viimastel aastatel kaldunud suuresti lavastajatooli poole, ei ole ta loobunud mõttest naasta lavalaudadele näitlejana.

Muutuv roll teatris

Lill meenutas, et oma lavastajatee alguses tundis ta ebakindlust ameti nimetamisega, kuna see tundus pretensioonikas. Nüüdseks on ta selle rolliga kohanenud, kuid tunnistab, et lavastamine ja näitlemine on omavahel keerulises tasakaalus. „Ma saan aru, et ma lavastan nüüd palju rohkem, kui mängin, ja eks ma olen hakanud sellega leppima,“ lisas ta.

Praktilised takistused näitlemise ja lavastamise ühendamisel on siiski märkimisväärsed. Lavastaja töös tuleb plaane teha pikalt ette, mis jätab vähe ruumi ootamatuteks projektideks. Lisaks nentis ta, et teatrikunstis valitsev vanuseline spetsiifika mõjutab samuti näitlejate valikuid, kuna klassikaline repertuaar ei paku alati naistele ea kohaseid rolle. Siiski tunnistab ta, et igatsus näitlemise järele on viimasel ajal süvenenud ja ta sooviks tulevikus taas rohkem mängida.