Margus Mägi: EL-i kestlikkusaruandluse kärped ei leevenda Eesti eksportijate muret

Kuigi Euroopa Liit on plaaninud vähendada kestlikkusaruandluse kohustust 80 protsendi võrra, jääb surve paljudele Eesti ekspordifirmadele endiselt kõrgeks. Ekspertide sõnul ei ole Brüsseli regulatiivsed leevendused vähendanud äripartnerite tegelikke ootusi ESG-aruandlusele.

Veebruaris 2026 algatatav Euroopa Liidu omnibus-pakett seadis eesmärgiks oluliselt lihtsustada ettevõtete kestlikkusaruandluse direktiivi (CSRD) nõudeid. Esialgsete hinnangute kohaselt peaks see samm vähendama aruandluskohustusega ettevõtete ringi ligikaudu 80 protsendi võrra, pakkudes teoreetilist leevendust paljudele väiksema ja keskmise suurusega ettevõtetele.

Margus Mägi, hulgimüügifirma Norrec omanik ja kestlikkuse ekspert, hoiatab aga, et paberil toimunud muutused ei pruugi reaalses äritegevuses märgatavat kergendust tuua. Kuigi Brüsseli administratiivne surve on ametlikult vähenenud, on nõudlus kestlikkusandmete järele rahvusvahelises tarneahelas endiselt püsinud muutumatuna.

Eesti eksportivad ettevõtted käsitlevad ESG-nõudeid jätkuvalt eelkõige administratiivse koormana ja vastavuskontrollina, mitte strateegilise tööriistana. Selline suhtumine võib takistada ettevõtetel kestlikkuse teemasid oma ärimudelis konkurentsieelisena ära kasutada, mis on kriitilise tähtsusega välisturgudel tegutsedes.

Olustik peegeldab laiemat vastuolu Euroopa rohepöörde poliitika ja ettevõtjate igapäevase reaalsuse vahel. Kui poliitikakujundajad keskenduvad standardite kehtestamisele ja tõendamisele, siis ärisuhetes dikteerivad vajaduse andmete järele sageli just tellijad ise, kelle nõudmised ületavad Euroopa Liidu kehtestatud miinimumnõudeid.