Margus Lattik: tehnoloogia pilguga pole totalitarism ehk nii halb idee

Kirjanik Margus Lattik (kirjanikunimega Mathura) arutleb, kuidas Stanisław Lemi mõtted hoiatavad ühiskonda moraalsete ja eetiliste otsuste delegeerimise eest algoritmidele ja masinatele. Kes vastutab, kui otsustab masin? Arvamusartikkel käsitleb tehnoloogia ja totalitarismi vahelist ohtlikku seost.

Kas totalitarism võib tunduda atraktiivne, kui selle nägu on puhas algoritm? Kirjanik Margus Lattik, kes kirjutab kirjanikunimega Mathura, esitab selle ebamugava küsimuse, lähtudes poola ulmekirjaniku Stanisław Lemi mõttepärandist.

Otsustamine ilma näota

Lem rõhutas oma teostes korduvalt, et ühiskond ei tohiks anda oma moraalseid ja eetilisi otsuseid üle nimetuile ja näotutele süsteemidele, isegi mitte siis, kui tundub, et see toob kaasa praktilise kasu või efektiivsuse. Lattiku sõnul on just see tänapäeval aktuaalsem kui kunagi varem, mil tehisintellekt ja automatiseeritud süsteemid tungivad üha enam kollektiivsesse otsustusprotsessi.

Hiireklikist suure süsteemini

Probleem algab väikesest: ühest nõusolekust, ühest klikist, ühest mugavusest. Järk-järgult kandub vastutus inimeselt masinale, ning ühel hetkel ei teagi keegi enam, kes tegelikult otsustas. Lattik hoiatab, et just selline vastutuse hajumine on viljapind autoritaarsetele süsteemidele, mitte tingimata relva või vägivallaga pealesurutud, vaid vaikselt, tehnilist optimeerimist pakkudes.

Vastutuse küsimus

Kui otsustab algoritm, siis kes vastutab? See on küsimus, millele Lattiku arvamusartikkel vastust otsib. Lemi kirjanduslik hoiatus kõlab täna eriti teravalt: tehnoloogiline progress ei ole iseenesest eetiliselt neutraalne, ja iga süsteem, mis eemaldab inimese otsustusahelast, nõuab ühiskonnalt kriitilist valvsust.