Margus Gering: julgeolek ei rajane üksnes kaitsekuludele

Gdańskis toimub 25.-26. juunil Ukraina taastamiskonverents, mis on Eestile strateegiline võimalus. ESTDEV-i juhi Margus Geringu hinnangul ei ole arengukoostöö idealistlik kõrvaltegevus, vaid osa Eesti strateegilisest kohalolekust Euroopas, ja otsused selle kohta, kes taastamisprotsessis lauda taha istub, tehakse juba täna.

Margus Gering kirjutab, et Ukraina taastamine ei alga ühest kindlast kuupäevast, see protsess on kestnud juba neli aastat ja koosneb tuhandetest otsustest, mida tehakse Ukraina ministeeriumides, kohalikes omavalitsustes ja rahvusvaheliste annetajate laudade taga. Gdańskis toimuv Ukraina taastamiskonverents 25.-26. juunil 2025 on järjekordne verstapost algatuses, mis on tegelikkuses juba käivitunud. Maailmapanga hinnangul on Ukraina taastamiseks järgmise kümne aasta jooksul vaja ligikaudu 600 miljardit dollarit, see ei ole abstraktne finantsabi, vaid investeering, mille pärast käib tihe konkurents.

Kohalviibimine loob laualise koha

Geringu sõnul vaadeldakse Eestis arengukoostööd sageli üksnes abistamisena. Tegelikkuses on see riikide jaoks strateegiline vahend: viis edendada välispoliitilisi ja majanduslikke huve, tugevdada julgeolekut ning luua pikaajalisi partnerlusi. Eesti väärtused ja huvid põimuvad Ukraina puhul erandlikult selgelt, mida tugevam, läbipaistvam ja Euroopaga tihedamalt seotud on Ukraina, seda kindlam on Eesti julgeolekukeskkond.

Seetõttu ei ole arengukoostöö Geringu arvates idealistlik kõrvaltegevus, vaid osa Eesti strateegilisest kohalolekust Euroopas. «Kes jääb ootama, jääb kõrvale,» on artikli peamine sõnum. Eelise omavad need, kes töötavad kohapeal juba täna, mõistavad tegelikke vajadusi ja on tõestanud, et peavad oma lubadustest kinni.

Eesti trump: reformikogemus ja kiirus

Eesti valuuta on kogemus ja teadmine Ukraina ajaloolisest ning kultuurilisest kontekstist. Rohkem kui 30 aastaga on Eesti üles ehitanud toimiva digitaalriigi, läbi viinud keerukaid reforme ja loonud töötavad institutsioonid. Ukraina taastamine on üha tihedamalt seotud reformitingimustega, maksusüsteem, korruptsioonivastased mehhanismid, riigihangete läbipaistvus. Eesti kogemus teeb meist partneri, kes ei anna nõu kõrvalt, vaid on ise selle tee läbi käinud.

Gering toob näite: hariduslike tehnoloogiate analüüsi ja hariduseformide ettevalmistamisel kaasas Eesti üle 65 000 kohaliku õpetaja, lapsevanema ja koolijuhi, et loodavad lahendused vastaksid tõepoolest Ukraina ühiskonna ootustele. Eesti eelis seisneb kiiruses, paindlikkuses ja oskuses siduda reformikogemus praktiliste lahendustega.

Rahvusvaheline usaldus kasvab

Eesti mõju Ukrainas kasvab mitte ainult selle kaudu, mida me ise teeme, vaid ka selle kaudu, kui palju rahvusvahelist kapitali, partnereid ja usaldust suudame enda ümber koondada. 2025. aastal oli Eesti rahvusvahelise arengukoostöö keskuse (ESTDEV) partnereid üle 70 organisatsiooni avalikust, erasektorist, akadeemilisest kogukonnast ja kodanikuühiskonnast.

Laia annetajaskond, Euroopa Komisjon, Saksamaa, Rootsi, Norra, Jaapan, Iirimaa, Taiwan, Araabia Ühendemiraadid, USA ja teised, näitab, et usaldus Eesti vastu on juba rahvusvaheliselt tunnustatud kapital. 2026. aastal rahastatakse Eesti arengukoostööd esmakordselt suuremas mahus välisannetajate vahenditest (23 miljonit eurot) kui riigieelarvest (16 miljonit eurot). Iga Eesti investeeritud euro toob lisaks rahvusvahelist rahastust: 2025. aastal kasvas iga riigieelarve euro välisressursside toel 1,67 korda. Ajavahemikus 2022-2027 investeerib Eesti Ukraina taastamisse ja arengusse 74,7 miljonit eurot, mille tegelik mõju on kaasatud rahastuse tõttu märksa suurem.

2027. aasta konverents on võimalus

Järgmised kaks-kolm aastat määravad, kes istub Ukraina taastamise järgmises etapis läbirääkimislaua taga. 2027. aastal toimub Ukraina taastamiskonverents Eestis, see on võimalus, mille väärtus sõltub sellest, millise sisuga me sellele vastu läheme.

Suurim risk seisneb Geringu hinnangul selles, et Eesti roll jääb väikeste ja killustatud algatuste summaks. Sellisel juhul ei teki piisavat tuntust, järjekindlust ega kaalu, mis võimaldaksid suurtele protsessidele mõju avaldada. «Julgeolek ei rajane üksnes kaitsekuludele. See ehitatakse üles ka tugevate partnerite, toimivate institutsioonide ja läbipaistva valitsemise kaudu, mille arhitektuuri osa on arengukoostöö,» kirjutab Gering. Ootamiseks pole aega.