Margit Sutrop: presidendivalimised ei tohi olla erakonnajuhtide kokkulepitud näitemäng

Riigikogu liige Margit Sutrop kritiseerib seisukohta, et presidendikandidaat tuleks eelnevalt vanematekogus kokku leppida. Ta rõhutab, et 101 saadikut peavad kasutama oma vaba mandaati ja avalikku debatti, mitte taanduma erakonnajuhtide tehtud otsuste kinnitajateks.

Riigikogu liige Margit Sutrop leiab, et presidendivalimiste protsess Eestis ei tohiks taanduda olukorrani, kus võitja ja vajalikud hääled on ette otsustatud. Tema sõnul ei vaja avalikkus teadmist 68 häälest enne hääletuse toimumist, sest just hääletus ise ongi see vahend, mis selgitab välja kandidaadi tegeliku toetuse.

Diskussioon sai alguse Arvamusfestivalil, kus Isamaa esimees Urmas Reinsalu pakkus välja, et Riigikogu vanematekogu peaks leidma kompromisskandidaadi, kes pälviks erakondade ülese toetuse. Reinsalu hinnangul viitaks selline eelnev kokkuleppimine poliitilisele küpsusele.

Sutrop aga vaidlustab sellise lähenemise, viidates põhiseaduse 62. artiklile. See sätestab riigikogulase vaba mandaadi, mis tähendab, et saadikud ei ole seotud erakondade või fraktsioonide antud suunistega. Tema hinnangul ei tohiks 101 saadikut olla vaid erakonnajuhtide tehtud otsuste templi lööjad, vaid nad peavad säilitama iseseisvuse.

Sutropi ettepanek on kasutada seadusest tulenevat õigust, kus vähemalt 21 saadikut saavad esitada oma kandidaadi. Selline mudel lubaks erinevate parteide esindajatel ja sõltumatutel saadikutel ühiselt kandidaate otsida ja esitada, hoides ära ühe erakonna huvidest lähtuva «ühe kandidaadi» kuvandi.

See lähenemine võimaldaks sisulist väitlust kandidaatide vahel ning looks publikule võimaluse jälgida, kuidas pretendendid mõistavad presidendi rolli ja riigi välissuhtlust. Sutrop rõhutab, et vastutus hääle kasutamise eest lasub igal üksikul saadikul, mitte erakonna juhtkonnal, ja kui valimistel presidenti valida ei õnnestu, on see põhiseadusega lubatud asjade käik, mitte tingimata läbikukkumine.