Margit Sutrop: mida peab kool õpetama, kui tehisaru annab kõik vastused?

Filosoof ja eetikaekspert Margit Sutrop arutleb, kuidas tehisaru on juba leidnud tee koolidesse – õpilaste telefonidesse, kodutöödesse ja õppematerjalidesse. Küsimus pole enam, kas tehisaru on koolis, vaid mida peaks kool tulevikus üldse õpetama.

Tehisaru pole enam tulevikuteema – see on juba praegu osa igapäevasest koolielust. Filosoof ja eetikaekspert Margit Sutrop tõstatab küsimuse, mis peaks muretsema nii lapsevanemaid kui ka haridusotsustajaid: kui masin suudab anda vastused, siis mis on kooli roll?

Tehisaru on juba klassiruumis

Tehisintellekt on sisse imbunud koolikeskkonda mitmel tasandil. Õpilased kasutavad seda kodutöödes, õpetajad töövahendina ning see kujundab üha enam ka õppematerjale. Sutropi hinnangul pole oluline küsida, kas see on hea või halb – see sõltub sellest, kuidas tehisaru kasutatakse ja milleks.

Kui tehisaru suudab hetkega genereerida essee, lahendada matemaatikaülesande või vastata ajalooküsimusele, seab see kahtluse alla traditsioonilise hindamise ja õppimise loogika. Miks peaks õpilane harjutama oskusi, mida masin teeb kiiremini ja täpsemalt?

Kooli olemus vajab ümbermõtestamist

Sutrop rõhutab, et vastus ei seisne tehisaru keelustamises ega pimesi omaksvõtmises. Kool peab ümber mõtestama oma eesmärgi: arendada neid inimlikke võimeid, mida masin ei asenda – kriitilist mõtlemist, empaatiat, eetilisi otsuseid ja loovust. Tehisaru oskuslik kasutamine on ise uus pädevus, mida tuleb õpetada.

Küsimus on seega sügavalt filosoofiline: mida tähendab harituse olemus ajastul, mil teadmiste taasesitamine pole enam inimese eeliseks? Sutropi analüüs kutsub üles mitte paanikale, vaid läbimõeldud arutelule kogu ühiskonnas.