Marek Strandberg: Eesti riiklik teaduspoliitika on ajast maha jäänud

Teadlane ja endine poliitik Marek Strandberg kritiseerib valitsuse otsuseid investeerida riigi raha tehnoloogiavaldkondadesse, mille globaalne tipphetk on juba möödas. Ta toob näiteks biorafineerimise, mis on kaotanud oma rahvusvahelise tõmbejõu, kuid mida Eestis jätkuvalt toetatakse.

Teadus vajab kahtlust

Teaduse alustala on pidev valmidus kahelda ja teooriaid kontrollida, nagu soovitas filosoof René Descartes. Hea teadustöö peab olema tõestatav ning arusaadav mitte ainult kitsale ekspertide ringile, vaid ühiskonnale tervikuna. Marek Strandberg märgib, et praegune Eesti riiklik suund innovatsioonile on kaotanud sideme reaalsusega, muutudes pigem lootustest juhitud karusselliks.

Raha valedesse valdkondadesse

Valitsuse strateegia toetab majanduskasvu läbi biorafineerimise, isejuhtivate sõidukite, droonitehnoloogia ja vesinikuarenduste. Selleks on loodud rakendusuuringute keskus Metroserti juurde, kuhu voolab märkimisväärne hulk maksumaksjate raha. Kuigi uued hooned kerkivad ja laborid varustatakse reaktoritega, jääb selgusetuks projektide tegelik elujõulisus.

Maailm on liikunud edasi

Biorafineerimine, bakterite ja pärmide abil materjalide tootmine, oli 2000. aastate alguses maailmas väga populaarne. See tõmbas ligi miljardeid eurosid ning tippspetsialiste. Ent umbes neli kuni viis aastat tagasi see buum hääbus ja kapital ning intellektuaalne ressurss suundusid tehisintellekti ja muudesse uutesse suundadesse.

Eesti poliitikud on jäänud uskuma vana narratiivi, lootes endiselt, et just need investeeringud sünnitavad uue «miljarditehase». Tegelikkuses on aga see arengutee juba ammu oma tippaja ületanud, jättes riiklikud panused tühjale kohale.