Mao kohtamine Eesti koduaias: paanikaks pole põhjust

Eestimaalaste koduaias märgatud maod ei viita roomajate invasioonile, vaid pigem elupaikade laienemisele looduslike alade suunal. Eksperdid selgitavad, et sotsiaalmeedia on muutnud kohtumised nähtavamaks, kuid loomade käitumine pole muutunud.

Suvisel ajal võib aias toimetades ehmatusega märgata, et lillepeenra vahel või terrassi servas liigub keegi, kes ei ole kutsutud külaline. Esimene reaktsioon on sageli hirm, eriti kui tekib kahtlus, kas tegemist on rästikuga.

Kuid Eesti aedades roomajatega kohtumine on pigem märk sellest, et kodu ja loodus on lähestikku. Eesti Loomakaitse Seltsi esindaja Geit Karurahu kinnitab, et tegelikult pole alust arvata, et maod oleksid viimasel ajal elamupiirkondadesse massiliselt kolinud.

Sotsiaalmeedia ja elupaikade surve

„Ei ole andmeid, mis kinnitaksid, et Eestis oleks rästikute või nastikute arvukus viimastel aastatel kasvanud või et nad liiguvad varasemast sagedamini elamupiirkondadesse,“ selgitab Karurahu.

Teadlaste ja loomakaitsjate hinnangul on kaks peamist põhjust, miks tundub, et madusid on ümberringi rohkem. Esiteks on sotsiaalmeedia muutnud iga kohtumise avalikuks ja nähtavaks, inimesed jagavad pilte kohe, kui nad roomajat näevad, luues mulje suuremast invasioonist. Teiseks on inimesed rajanud oma kodud järjest sagedamini looduslike alade vahetusse lähedusse, kus roomajad on tegelikult alati elanud.

Maod otsivad endale elupaika, kus oleks piisavalt soojust, varjulisi kohti ja toitu, mitte kontakti inimestega. Nad ei tule tahtlikult inimese juurde, vaid eelistavad pigem varjuda.