Manifesta kunstibiennaal elustab Saksamaal Ruhri piirkonna mahajäetud kirikuid

Saksamaa Ruhri piirkonnas toimub kuni 10. oktoobrini rahvusvaheline kunstibiennaal „Manifesta“, mis kasutab näitusepaikadena tosinat modernistlikku kirikut. Algatuse eesmärk on leida uut kasutust tühjenevatele pühakodadele ja edendada kohalike kogukondade vahelist suhtlust.

Kuni 10. oktoobrini vältav 16. „Manifesta“ biennaal on toonud Saksamaa lääneosas asuvasse Ruhri piirkonda ebatavalise näituse. Korraldajad on muutnud 12 modernistlikku kirikuhoonet, millest paljud seisavad koguduste vähenemise tõttu tühjana, ajutisteks kunstikeskusteks. Näitus hõlmab mitut linna, sealhulgas Essenit, Duisburgi, Bochumit ja Gelsenkirchenit.

Uus sisu tühjadele hoonetele

Pärast teist maailmasõda rajati Ruhris palju kirikuid, mida kohalikud kutsusid „tuhvlikirikuteks“ (Pantoffelkirchen), need olid tagasihoidlikud, ligipääsetavad ja mõeldud kogukonna kooskäimiskohaks. Nüüdseks on paljud neist pühakodadest oma funktsiooni kaotanud, kuna kirikutel napib raha nende ülalpidamiseks. „Manifesta“ meeskond, kes kasutab korraldajate asemel terminit „loovad vahendajad“, soovib neile hoonetele uut sisu anda, muutes need kohtumispaikadeks, mis on avatud kõigile sõltumata usulisest kuuluvusest.

Kunst kui sotsiaalne vahend

Biennaali projektid püüavad ületada tavapäraseid hierarhiaid ja kaasata külastajaid. Näiteks Bochumi Püha Ludgeri kirikusse on rajatud installatsioon „Eksige valjemini“, kus spordiväljakul eksimine käivitab kirikuoreli torud. See teos on mõeldud purustama võistlusmomenti ja julgustama mängu ennast. Esseni Püha Gertrudise kirikus on kunstnik Nasan Tur kasutanud vanu kirikupinke, muutes need vertikaalseteks skulptuurideks, kuhu külastajad on saanud oma mõtteid ja muresid nuga sisse lõigata.

Mitmekesisus ja kogukond

Näituse kuraatorid on pööranud suurt tähelepanu ka migratsiooniteemadele ja kultuurilisele mitmekesisusele, eksponeerides teoseid, mis viitavad islamimaade kultuurile. Gelsenkircheni Püha Toomase kiriku klaasfassaadil on märgata fotot tuvist, mis on kunstnik Gülbin Ünlü sõnul sümbol nii rändlindude kui ka sisserändajate kohta. See on esimene visuaalne sõnum, mida külastaja kogeb, kuulutades ruumi kõigile avatuks.

„Manifesta“ kui rändbiennaal on varemgi tegelenud linnaarengu ja kohalike probleemide lahendamisega. Korraldajate sõnul pole eesmärk vaid kunsti eksponeerimine, vaid kogukonna sidemete taastamine piirkondades, kus tööstuslik minevik on jätnud tühimiku.