Malta asub vastu Euroopa Liidu kavale kehtestada online-hasartmängudele uus maks

Euroopa Liit otsib võimalusi järgmise kahe triljoni euro suuruse eelarve täitmiseks, kuid plaan maksustada online-hasartmängud on sattunud Malta terava kriitika alla. Malta kardab oma olulise majandussektori kahjustamist ning on leidnud toetust Lõuna-Euroopa riikidelt.

Brüsselis ja Maltal toimuv vaidlus on muutunud üheks keskseks punktiks Euroopa Liidu tulevase eelarve üle peetavatel läbirääkimistel. Liidu eesmärk on leida uusi tuluallikaid, et rahastada järgmist kahe triljoni euro suurust eelarvet, sealhulgas suurenenud kaitsekulutusi ja pandeemiajärgseid võlakohustusi. Üheks pakutud lahenduseks on üle-euroopaline maks online-hasartmängude sektori käibele.

Majanduslik sõltuvus ja vastuseis

Malta, kes on hasartmängutööstuse üheks peamiseks koduks, on sellisele ettepanekule kindlalt vastu. Malta peaminister Robert Abela rõhutas juba juunis parlamendis peetud kõnes, et riik ei nõustu ühegi ELi tasandi maksuga, mis on mõeldud bloki kulutuste säilitamiseks. Hasartmängusektor moodustab umbes 12 protsenti Malta sisemajanduse koguproduktist ning riik on mures, et lisamaksud tõukaksid ettevõtted EList välja või soodustaksid illegaalsete teenusepakkujate tegevust.

Malta on leidnud liitlasi teiste Lõuna-Euroopa riikide seas, kelle hulka kuuluvad Itaalia, Portugal ja Hispaania. Analüütikute hinnangul võib Hispaania olla üks suurimaid kaotajaid, kandes aastas hinnanguliselt 414 miljoni euro suurust maksukoormat. Malta enda hinnanguline kulu ulatuks 165 miljoni euroni aastas.

Rahvatervise ja eelarve vaidlused

Ettepaneku eestkõnelejate hulgas on endine Inglismaa jalgpallur Peter Shilton, kes on muutunud hasartmänguvastaseks aktivistiks. Shilton usub, et kõrgemad maksud sunniksid ettevõtteid vähendama reklaamikulutusi, mis omakorda vähendaks inimeste sattumist hasartmängusõltuvuse lõksu. „Põhimõtteliselt jahivad nad kõigi raha. Nii lihtne see ongi,“ kommenteeris Shilton suvel Brüsselis toimunud kohtumisel hasartmängufirmade argumente.

Ekspertide hinnangul võiks plaanitav 3-protsendiline maks online-hasartmängude netokäibelt tuua Euroopa Liidu eelarvesse umbes 1,9 miljardit eurot aastas, aidates katta üldist 13 miljardi euro suurust vajadust eelarvetsükli jooksul. Samas on Euroopa Liidu liikmesriikide poliitiline maastik selles küsimuses kirev.

Poliitilised ja ettevõtlusseosed

Vaidlust keerulisemaks tegev asjaolu on hasartmängutööstuse tugevad sidemed poliitikutega. Euroopa Parlamendi president Roberta Metsola on varem avaldanud toetust Malta hasartmängusektorile, osaledes rahvusvahelistel konverentsidel koos Itaalia välisministri Antonio Tajaniga. Samuti on Itaalia peaministri Giorgia Meloni juhitud erakond varem näidanud üles soosivat suhtumist sektorisse, toetades muu hulgas reklaamipiirangute leevendamist. Euroopa Liit peab nüüd leidma tasakaalu eelarvevajaduste ja liikmesriikide huvide vahel, kuna uute maksude kehtestamine eeldab kõigi 27 liikmesriigi ühehäälset nõusolekut.