Maksu- ja Tolliamet toob Eestis turule andmepõhise palgaaruandluse

Maksu- ja Tolliamet on käivitanud uue lahenduse, mis võimaldab palgaväljamaksete andmeid deklareerida otse majandustarkvarast, vähendades ettevõtjate halduskoormust ja käsitsitööd. Süsteem on esimene samm laiemas digipöördes, mille käigus automatiseeritakse järgnevate aastate jooksul ka muud maksuaruanded.

Maksu- ja Tolliamet (MTA) avas uue võimaluse ettevõtjatele palgaväljamaksete deklareerimiseks. Nüüdsest saavad ettevõtted ja raamatupidajad edastada vajalikke andmeid otse oma majandustarkvarast, vältides vajadust käsitsi e-MTAsse sisse logida või faile üles laadida. Seni tuli TSD lisade 1 ja 2 andmeid sisestada kas käsitsi või eraldiseisva failina.

Janek Rozov, ameti peadirektori asetäitja arenduste alal, rõhutas, et muudatuse keskmes on riikliku bürokraatia vähendamine. «Ettevõtjate hääl kõlab meile selgelt, riiklikku bürokraatiat ja halduskoormust tuleb vähendada. See on ka meie üks peamine eesmärk, et maksuaruandlus oleks võimalikult mugav, automaatne ja vaevatu protsess,» selgitas Rozov.

Muudatused jõustuvad järk-järgult

Uus lahendus muudab senist deklaratsioonipõhist aruandlust andmepõhiseks. See tähendab, et ettevõtja sisestab info vaid kord oma tarkvarasse, mille järel MTA süsteem arvutab maksukohustuse automaatselt. Tähtajad muutuvad samuti. Septembrikuu tulu- ja sotsiaalmaksu deklaratsioon (TSD) tuleb esitada 12. oktoobriks veel vana korra järgi. Juba oktoobrikuu väljamaksete puhul saavad aga ettevõtjad kasutada uut süsteemi, mille tähtaeg on 10. november.

«Vigade korral jõuab MTA tagasiside otse ettevõtja tarkvarasse, kus saab vead parandada ja korrigeeritud andmed sujuvalt MTA-le edastada,» lisas MTA tulumaksu osakonna teenusejuht Külli Külm-Kivistik.

MTA on plaaninud edasisi arendusi, et viia kogu maksuaruandlus andmepõhisele alusele. 2027. aasta kevadel ootab ees käibedeklaratsiooni (KMD) ja töötamise registri (TÖR) digitaliseerimine. Aasta hiljem, 2028. aastal, lisanduvad TSD ülejäänud osad. Projekti rahastatakse riigieelarvest ning Euroopa Regionaalarengu Fondist, arenduspartneritena panustasid Cybernetica AS ja Rahandusministeeriumi Infotehnoloogiakeskus.