Maksejõuetuse teenistus nõuab Eestis firmamatjatele viieaastast vanglakaristust

Maksejõuetuse teenistuse juhataja Signe Viimsalu tegi ettepaneku karmistada raamatupidamisrikkumiste eest määratavaid karistusi, lisades võimaliku viieaastase vangistuse. Ettepaneku eesmärk on ohjeldada Eestis levivat firmamatjate tegevust, mis on jätnud ettevõtlusmaastikule 18 miljardi euro ulatuses peidetud võlgu.

Tallinnas tegutsev Maksejõuetuse teenistus on teinud ettepaneku karmistada karistusseadustikku, et pidurdada ettevõtete pahatahtlikku likvideerimist ehk firmamatmist. Teenistuse juhataja Signe Viimsalu leiab, et kehtiv regulatsioon ei ole piisav heidutus.

Karistused vajavad karmistamist

Viimsalu sõnul on praegune raamatupidamisrikkumisi puudutav paragrahv liiga leebe ega motiveeri ettevõtjaid seadusekuulekusele. Ta teeb ettepaneku lisada karistusmääradesse kuni viieaastane vangistus, mis peaks panema piiri pahatahtlikule äritegevusele.

«Ma arvan, et kõik pankrotihaldurid, saneerimisnõustajad ja advokaadid on ühel meelel, et raamatupidamist puudutav paragrahv tuleks karistusseadustikus üle vaadata, sest see on praegu liiga leebe,» selgitas Viimsalu.

Probleemi ulatus

Probleem on riiklikul tasandil ulatuslik, kuna Eestis on ettevõtlussektoris kokku ligikaudu 18 miljardi euro ulatuses peidetud võlgu. Suur osa nendest kohustustest jääb täitmata, sest ettevõtjad jätavad massiliselt esitamata majandusaasta aruandeid.

Õiguskaitseorganid ja pankrotihaldurid on Viimsalu sõnul üksmeelel, et praegune seadusandlus vajab kiiremas korras ülevaatamist. Ilma karmimate sanktsioonideta jätkub firmade teadlik «matmine», mis jätab võlausaldajad tühjade kätega.