Majandusekspert Madis Müller: prognoosimine nõuab Eestis uut lähenemist

Eesti Panga endine president Madis Müller leiab, et tänases ebastabiilses majanduskeskkonnas on lineaarsed prognoosid kaotanud oma praktilise väärtuse. Ta rõhutab vajadust keskenduda stsenaariumipõhisele planeerimisele ja riikide võlakoormusega seotud riskide hindamisele.

Eesti Panga endine president Madis Müller leiab, et tänases majanduskeskkonnas on varasemad lineaarsed prognoosimismeetodid kaotanud oma tähtsuse. Tema hinnangul ei ole enam piisav keskenduda vaid konkreetsetele arvulistele eesmärkidele, sest viimaste aastate ootamatud sündmused on muutnud majanduse äärmiselt ettearvamatuks.

Strateegiline plaanide muutmine

Stabiilse kasvu ja prognoositavuse ajad on asendunud pideva ebakindlusega. Müller toob näiteks viimase kuue aasta sündmuste jada, alates ülemaailmsest pandeemiast kuni geopoliitiliste pingeteni, nagu Hormuzi väina sulgemine. Sellises kontekstis on nii riikidel kui ka ettevõtetel otstarbekam keskenduda stsenaariumide läbimängimisele. „Mulle tundub stsenaariumide läbimäng sellisel segasel ajal väga mõistlik prognoosimismoodus,“ märgib ta. See võimaldab paremini valmistuda erinevateks šokkideks, selle asemel et toetuda üheplaani lahendustele.

Lisaks tehnilisele planeerimisele mõjutab majandusotsuseid inimpsühholoogia. Klassikalised majandusmudelid eeldavad ratsionaalset käitumist, kuid tegelikkuses juhivad turgu sageli optimismilained ja järsud pessimismipuhangud. Müller märgib, et turu üldise meeleoluga kaasaminek on sageli viga. Ajalooliselt on edukamateks osutunud need otsustajad, kes on tegutsenud vastuvoolu: investeerinud pessimismis ja säilitanud ettevaatlikkuse liigse eufooria ajal.

Riikide võlakoorem ohustab stabiilsust

Tuleviku suurimaks ohuks peab endine keskpanga juht riikide kasvavat võlakoormust. Müller hoiatab, et kui investorite usaldus riikide maksevõime vastu peaks kõikuma, vallandaks see võlakirjade intressimäärade kiire tõusu. See stsenaarium raputaks finantsturge ja tooks kaasa varade hindade languse, muutes majanduskeskkonna veelgi ebastabiilsemaks. Uued šokid on paratamatud ning neiks tuleb valmis olla nii riigi rahanduse kui ka erasektori tasandil.