Mahemunafarmer Tanel Tang: kanadele uue kodu leidmine on töö kõige emotsionaalsem hetk

Mahemunafarmer Tanel Tang selgitas Vikerraadios, et linnukasvatuse emotsionaalselt raskeim osa on iga-aastane pensionile jäävate kanade ümberasustamine. Erinevalt suurfarmidest, kus linnud hukatakse, panustab Tang süsteemile, kus erakodud võtavad vanemad kanad enda juurde.

Mahemunafarmer Tanel Tang kirjeldas Vikerraadio saates oma igapäevatööd, märkides, et kuigi lauda tehnoloogilised protsessid on automatiseeritud, nõuab kanade elutsükli lõppfaas märkimisväärset korraldustööd. Kõige ärevam periood saabub hetkel, kui munemise lõpetanud kanad vajavad uut elukohta.

Tangi sõnul jõuavad linnud farmi umbes neljakuusena ning on tootlikud ligikaudu 11-12 kuud. Kui munemine hakkab vähenema, eelistavad linnud rahuliku pensionipõlve pidamist ega soovi enam suures karjas viibida. Selleks ajaks püüab farmer igale linnule uue omaniku leida, vältides tööstuslikus linnukasvatuses levinud lindude hukkamist.

Selleks, et tagada lindude jõudmine uude koju, kasutab Tang sümboolset broneerimistasu, üks euro kana kohta. Tegemist on motiveeriva meetmega, et huvilised linnud ka tegelikult välja võtaksid. «Broneerimistasu on seepärast, et inimesed ikkagi viitsiksid neile kanadele järele tulla. Selle raha ta saab meie käest tagasi, kui ta kanadele järele on tulnud,» selgitas Tang.

Farmeri sõnul võimaldavad automaatika ja kaasaegne laudalahendus tal keskenduda lindude heaolule, samal ajal kui söötmine ja luukide avamine toimuvad automaatselt. Sügisel ootab farmis ees uus tsükkel, kui saabuvad järgmised noorlinnud, mis muudab kanade õigeaegse loovutamise igal aastal kriitiliseks logistiliseks küsimuseks.