Mäetaguse aukodanik Virve Osila ja tema pärand Ida-Virumaa kultuuriloos

Kohtla-Järvel sündinud ja suurema osa elust Mäetagusel veetnud Virve Osila on jätnud sügava jälje Eesti kirjandusse ja ühiskondlikku diskussiooni. Tema vahetu ja siiras luule ning terav sotsiaalkriitika pälvisid nii publiku kui ka tunnustatud muusikute tähelepanu.

Kohtla-Järvel kaevuri tütrena sündinud Virve Osila sidus suurema osa oma eluteest Mäetagusega, olles piirkonna kultuurielu üks keskseid kujusid. Ta töötas aastakümnete jooksul erinevates ametites, sealhulgas raamatukogus, lasteaias ja tervishoiuasutustes, kuid saavutas laiemat tuntust eelkõige oma loominguga. 2003. aastal pälvis ta Mäetaguse aukodaniku tiitli.

Tema luuletuste lihtne ja südamlik laad kõnetas tuhandeid lugejaid, mistõttu tema teosed kadusid poelettidelt kiiresti. Loomingu populaarsust kinnitab ka fakt, et tema tekste on kasutanud paljud muusikud. Näiteks jõudis Kadri Voorandi viisistatud luuletus «Õnn ei tule pikutades» 2019. aasta üldlaulupeo repertuaari. Samuti kirjutas Osila tekstidele meloodiaid ansambli Ruja solist Urmas Alender.

Ühiskondlik närv ja vürtsikas sõnastus

Kirjutamise kõrval tegutses Osila aktiivselt ühiskondliku arvamusavaldajana. Aastakümnete jooksul ilmusid tema artiklid ajalehes Põhjarannik, kus ta väljendas oma õiglustunnet ja seisukohti teravas, vürtsikas ja tabavas sõnastuses. Ta on oma stiili ja motivatsiooni kohta ise öelnud: «Kõige kummalisem on see, südamepõhjas olen ma hea inimene olnud arvan vähemalt, aga ma pean kogu aeg kirjutama halbadest asjadest, sellepärast et need teevad mulle haiget. Olen tähele pannud, et oskan hästi halvasti öelda. Eks ma olen Skorpion ja salvan siis, kui tunnen, et mulle on saba peale astutud.»

Lisaks kirjandusele jõudis tema looming ka lavalaudadele, kus erinevad rahvateatrid üle Eesti mängisid tema eluga tihedalt seotud näidendeid. Osila panust on hinnatud nii riiklike teenetemärkide, Eesti kultuurkapitali rahvakultuuri sihtkapitali aastapreemia kui ka Tammsaare-nimelise kirjanduspreemiaga. 1999. aastal läbi viidud rahvaküsitluses valiti ta 20. sajandi Virumaa vägevaimaks naiseks.