Madridi 87-aastase elaniku surm ja eluasemekriis vallandasid Hispaanias valitsuskriisi

Madridis surnud 87-aastane Maricarmen Abascal, kelle sunniviisiline väljatõstmine kodust põhjustas üle riigi massimeeleavaldusi, on toonud Hispaania valitsuse poliitilisse tupikusse. Peaminister Pedro Sánchez on kuulutanud välja ennetähtaegsed valimised pärast seda, kui parlament lükkas tagasi tema eluasemekriisi leevendamiseks kavandatud meetmed.

Madridi haiglas suri kolmapäeval, 7. oktoobril 87-aastane Maricarmen Abascal. Tema lahkumine järgnes kõigest kaks nädalat varem toimunud sündmusele, mil naine sunniti lahkuma korterist, kus ta oli elanud 71 aastat.

See väljatõstmine, mille ajendiks oli investeerimisfirma soov tõsta üürihinda enam kui 200 protsenti, muutus Hispaanias sümboliks võitluses eluasemeturul vohava spekulatsiooniga. Abascal oli selles korteris elanud aastakümneid ja tasunud alati õigeaegselt umbes 500-eurost üüri, kuid vanad lepingud ja uued turutingimused viisid konflikti ja lõpuks naise sunniviisilise äraviimiseni 23. septembril.

Poliitiline tupikseis

Abascali juhtumist alguse saanud protestilaine sundis valitsust kiiremas korras koostama kaks erakorralist dekreeti, mille eesmärk oli kaitsta üürnikke ja piirata investorite tegevust. Need meetmed nägid ette üürilepingute pikendamist ja investeerimisfondidele piirangute seadmist elamispindade ostmisel. Parlamendis kukkusid algatused aga läbi, kuna vastuseisu avaldasid parempoolsed parteid.

Pärast ebaõnnestunud hääletust teatas Hispaania peaminister Pedro Sánchez 29. novembril toimuvatest ennetähtaegsetest parlamendivalimistest. See käik muudab oluliselt riigi poliitilist maastikku, arvestades küsitlustes esikohal olevate parempoolsete jõudude tugevat positsiooni.

Meeleavaldajate nõudmised

Protestid on levinud vähemalt 50 Hispaania linna. Möödunud laupäeval, 3. oktoobril, võttis neist osa erinevatel hinnangutel 70 000 kuni 500 000 inimest. Aktivistid, kes on mitmel pool püstitanud telklaagreid, peavad valitsuse seni pakutud meetmeid ebapiisavaks.

Paljud meeleavaldajad pooldavad radikaalsemaid samme, sealhulgas investeerimisfirmadele kuuluva elamufondi natsionaliseerimist ja selle suunamist sotsiaalselt vähemkindlustatud elanikkonnale. Nende sõnul ei tohiks eluase olla spekulatsiooniobjekt, vaid põhiõigus.