Madis Veskimägi: mis vahe on meditsiinil eksimuse, vea ja äparduse vahel?

Perearst Madis Veskimägi kirjutab meditsiiniliste vigade ja ebasoovitavate ravitulemuste erinevusest. Tervishoiutöötajate suurim soov on patsienti aidata, kuid mõnikord läheb midagi valesti, ja siis on oluline mõista, mis täpselt juhtus. Artikkel selgitab meditsiiniliste mõistete nüansse.

Eesti perearst Madis Veskimägi tõstatab olulise küsimuse: kuidas eristada meditsiinis eksimust, äpardust, ebasoovitavat ravitulemust ja viga? Need mõisted võivad tunduda sarnased, kuid nende tähendused on oluliselt erinevad nii patsiendi kui ka arsti seisukohast.

Veskimägi rõhutab, et arstide, õdede, hooldajate ja kõigi teiste tervishoiutöötajate suurim soov on aidata inimest, kes pöördub tervisemurega. Eesmärk on tagada patsiendile parim võimalik ravi, leevendada kannatusi ja luua võimalus terveneda, ning enamasti see ka õnnestub.

Ometi juhtub, et asjad ei lähe nii nagu plaanis. Sellistel hetkedel on tervishoius väga oluline mõista, mida täpselt juhtus: kas tegemist oli ettearvamatu äpardusega, inimlikust eksimusest tuleneva veaga või hoopis ebasoovitava ravitulemusega, mida ei olnud võimalik vältida.

Meditsiiniliste mõistete täpne kasutamine on oluline nii vastutuse määramisel kui ka tervishoiusüsteemi parendamisel. Kui kõiki negatiivseid tulemusi nimetada vigadeks, tekib tervishoiutöötajates põhjendamatu süütunne ja hirm, mis omakorda võib viia nn kaitsemeditsiin praktikani, olukord, kus arst teeb otsuseid pigem enese kaitsmiseks kui patsiendi huvides.

Veskimägi sõnul on tervishoiusüsteemi arengu seisukohalt hädavajalik luua kultuur, kus vigadest räägitakse avatult ja konstruktiivselt. Ainult nii on võimalik õppida juhtunutest ning ennetada sarnaseid olukordi tulevikus, ilma et see tähendaks automaatselt kellegi süüdistamist.