Madis Veskimägi: EMO-s tehtud vead on sageli süsteemse ülekoormuse peegeldus

Perearst Madis Veskimägi rõhutab, et erakorralise meditsiini osakonna (EMO) ravivigu ei tohiks vaadata eraldiseisvate intsidentidena, vaid tervishoiusüsteemi üldise kurnatuse tagajärjena. Arsti hinnangul on võti paremas infoliikumises ja töötajate jaksamises, mitte vaid uue aparatuuri hankimises.

Erakorralise meditsiini osakondade töö kvaliteet on tihedalt seotud kogu ülejäänud tervishoiusüsteemi toimimisega, kirjutab Madis Veskimägi. Tema hinnangul ei teki ravivead tavaliselt üheainsa eksimuse tõttu, vaid on pigem sündmuste ahel, millele eelneb tihti süsteemne pinge, olgu selleks siis arstide suur töökoormus, puudulik infoliikumine või vajaliku puhkeaja nappus.

Kliiniline pilt on uuringust tähtsam

Analüüsides mitmeid juhtumeid, toob Veskimägi välja olulise õppetunni: uuringute tulemused ei tohi varjutada patsiendi tegelikku kliinilist seisundit. Ta toob näiteks olukorra, kus seljavalu ja neuroloogiliste sümptomitega patsiendile tehtud esmane kompuutertomograafia ei näidanud kõrvalekaldeid, mistõttu saadeti ta koju. Alles vaevuste süvenedes ja korduval hindamisel selgus vajadus operatsiooniks. Kui sümptomid ja uuringu vastused ei lähe kokku, peab meditsiinipersonal jätkama otsimist, mitte pimesi pilti usaldama.

Teisalt toonitab Veskimägi, et alati ei tähenda hilisem diagnoos eksimust. Mõnede luumurdude puhul ei pruugi esmane röntgenipilt vigastust veel näidata. Sellistes olukordades on määrava tähtsusega patsiendi jälgimine ja korduv hindamine, kui valu püsib või süveneb. Samas juhib ta tähelepanu ka inimlikule faktorile, kus väsimus ja kiirustamine võivad kaasa tuua otseseid ravivigu, nagu juhtum, kus kipsi paigaldamisel kasutati valel temperatuuril vett, tekitades patsiendile põletuse.

Süsteemne lahendus on koostöös

EMO on tervishoiusüsteemi viimane turvavõrk, kuhu koonduvad ka esmatasandi, kiirabi ja haiglate töökorralduse probleemid. Veskimäe sõnul pole eesmärk süüdlaste otsimine, vaid õppimine nendest olukordadest, kus ravi ei kulgenud plaanipäraselt.

Arsti veendumuse kohaselt peitub kvaliteetne erakorraline meditsiin terviklikus lähenemises: puhanud personal, toimiv esmatasandi koostöö ja kvaliteetne meditsiiniline transport suudavad ennetada rohkem vigu kui ükski uus ja kallis diagnostikaseade. Erakorralise abi kvaliteet algab tegelikult ammu enne seda, kui patsient haigla uksest sisse astub.