Macron survestab Pariisist Brüsselit kehtestama sotsiaalmeediale rangemat vanusepiirangut

Prantsusmaa president Emmanuel Macron on pöördunud Euroopa Komisjoni poole ettepanekuga kehtestada sotsiaalmeedia kasutamiseks 15-aastane vanusepiirang. See seisukoht on vastuolus Euroopa Liidu plaanitava 13-aastase piirmääraga, mida on oodata 16. septembril.

Pariisis püüab Prantsusmaa president Emmanuel Macron viimasel hetkel mõjutada Euroopa Liidu digitaalpoliitikat, nõudes Euroopa Komisjoni presidendilt Ursula von der Leyen 15-aastase alampiiri kehtestamist sotsiaalmeedia kasutamiseks. 29. augustil saadetud kirjas rõhutas Prantsusmaa riigipea, et soovib näha ühtset ja kindlat Euroopa raamistikku, mis toetaks liikmesriikide pingutusi laste sotsiaalmeediast eemal hoidmiseks.

See samm on ajastatud vahetult enne 16. septembrit, mil von der Leyen peab kõne Euroopa Liidu olukorrast. Oodata on, et komisjoni president teeb seal ettepaneku kehtestada kogu liidus 13-aastase vanusepiirang. Prantsusmaa valitsuse hinnangul on see liiga madal, mistõttu on Pariis alustanud intensiivset diplomaatilist tegevust, et muuta Euroopa Komisjoni kavandatavat kurssi.

Õiguslikud takistused ja põhiseadus

Prantsusmaal on varemgi üritatud digitaalset vanusepiirangut kehtestada, kuid nn Milleri seaduse eelnõu põrkas vastuoludele põhiseadusega. Prantsusmaa konstitutsiooninõukogu andis 14. augustil hinnangu, mille kohaselt peab seadusandja täpsemalt määratlema, milliseid funktsioone ja milliseid sotsiaalvõrgustikke piirang täpselt puudutab. Eesmärk on tagada lapse huvide kaitse, rikkumata seejuures põhiõigusi.

Senaator Catherine Morin-Desailly, kes oli Milleri seaduse raportöör, nendib, et rahvusliku keelu kehtestamine on muutunud keeruliseks. Tema sõnul on praegu kõige tõenäolisem tee Euroopa tulevase õigusakti varajane ülevõtmine siseriiklikku õigusesse, mis oleks kooskõlas nii Prantsusmaa põhiseaduse kui ka Euroopa Liidu reeglitega.

Vastuolud digitaalteenuste määrusega

Peamiseks probleemiks on aga küsimus, kas Prantsusmaa saab iseseisvalt reguleerida platvormide ligipääsu, kui vastav pädevus kuulub Euroopa Liidu digitaalteenuste määruse (DSA) kohaselt komisjonile. Sotsialistist senaator David Ros leiab, et valitsus võib siiski pakkuda välja põhiseadusega kooskõlas oleva teksti ja püüda seejärel Euroopa Liiduga läbi rääkida, et vältida õiguslikku konflikti.

Parlamentaarsete allikate kohaselt on valitsus juba saatnud erinevad tekstivariandid riiginõukogule, kuid poliitiline maastik muutub lähenevate presidendivalimiste eel keerulisemaks. Erakonnad võivad hakata positsioneeruma, mis teeb kiire seadusandliku menetluse keeruliseks, kui teksti ei õnnestu Brüsseliga kiiresti kooskõlastada.